Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Analüüs: kaubanduses kasvas enim kodutarvete hulgimüük
Esimese kvartali ettevõtete majandusnäitajad annavad tema sõnul hea ettekujutuse, kuidas esialgne majanduskasvu hinnang +3,9% aastases võrdluses eri majandussektorite valguses jaguneb. "Üllatused ei olnud suured, kuid üksikute sektorite taastumine ja teiste kukkumine oli oodatust teravam, märkis Simson.
Järgneb Urmas Simsoni kommentaar:
Ettevõtete käibe kogumaht oli I kvartalis 10,61 miljardit eurot, +11,8% võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Töötleva tööstuse maht oli 2,36 miljardit eurot, käibe kasv 73 miljonit eurot ehk aastases võrdluses vaid 3,2%. Tööstuse tulemust määrasid oluliselt puidutöötlemine +24 miljonit eurot ehk +8%, koksi ja naftatoodete tootmine +23 miljonit eurot ehk +36% ja elektriseadmed +17 miljonit eurot ehk +14%. Kogu töötleva tööstuse käibe kasvu tõmbasid tugevalt allapoole elektroonika -46 miljonit eurot ehk -10% aastases võrdluses ja metalltooted (va masinad ja seadmed) -23 miljonit eurot ehk -11%.
Kaubanduse käive oli 469 miljonit eurot ehk +14% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Kaubanduse käibe kasv olnud üsna laiapõhjaline, jagunedes kolme alamsektorisse – hulgikaubandus +200 miljoni euro, jaekaubandus (v.a. autod ja mootorrattad) +192 miljoni euro ning autod ja mootorrattad +77 miljoni euroga.
Hulgimüügi puhul paistab eriti silma kodutarvete müük, mis kasvas 60 miljonit eurot ehk 23% aastases võrdluses, selle lisandväärtuse kasv oli koguni 64%.
Jaemüügi kasvud on ka väga laiapõhjalised. Mootorikütuse jaemüügi kasv (64 miljonit eurot ehk 32% võrreldes mullu sama ajaga) tulenes pigem hinnatõusust, mistõttu tuleb seda vaadata Eesti majandusele negatiivsena. Samal ajal ei ole sellist olulist segmenti, kus nominaalne käibe kasv jääks alla 10%.
Lisandväärtuse kasvu mõttes paistavad silma kaks olulist jaekaubanduse segmenti : kodumasinad-ehitusmaterjalid-majatarbed kaheksa miljonit eurot ehk 128% ja rõivad-jalatsid-tekstiil viis miljonit eurot ehk 147% aastases võrdluses. Neis alamsektorites tegutsevate ettevõtete brutomarginaal kasvas märkimisväärselt. Näiteks valdkonnas "jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, ülekaalus toidukaubad" kasvas käive 12% ja lisandväärtus 25%. Kuna nimetatud sektor on jaekaubanduse all kõige suurem, tähendas 25% lisandväärtuse kasvu samuti kaheksat miljonit eurot, kuid ilmselgelt on kestvuskaupade müügiga seotud ettevõtted oma kasvudega I kvartalis olnud teistest peajagu üle.
Ehitussektori käive kasvas aastaga 161 miljonit eurot ehk 40%. Ehitus on panustanud sisemajanduse kasvu kõigis olulistes lõigetes. Tööga hõivatud isikute arv suurenes aastaga 8%, töötatud töötunnid 10%, tööjõukulud 23 miljonit eurot ehk 26% ning lisandväärtus 53 miljonit eurot ehk 63%. Viidatud kasvudes võib mängida oma osa ka maksu- ja tolliameti tähelepanu selle sektori palkadele. Kindlasti paistab silma tööjõukulude palju kiirem kasv võrreldes hõivatute või töötatud tundide arvu kasvuga.
Vaid tööstuse baasilt vaadates oleks reaalne majanduskasv võrreldes mullu sama perioodiga nullilähedane või isegi napis miinuses. Kasv tuleb aga ehitusest, kaubandusest, transiidist ja vähesel määral ka muudest siseturule suunatud väiksematest harudest.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
