Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kliendikaardid ei kao kuhugi
Eelmisel aastal valmistas Kaardiekspert kokku 1,9 miljonit plastikkaarti, millest umbes 70% olid erinevad kliendikaardid. ID Süsteemide juhatuse liige Enn Lakspere sõnul antakse aastas välja umbes 300-350 tuhat uut kliendikaarti. Lakspere sõnul on kliendikaart olemas sellisel müügiettevõttel, kellel on üle ühe müügipuntki.
Kaardieksperdi juhataja Alar Tammelsa sõnul trükitakse valdav osa kaarte väljaspool Eestit, et tagada klientidele parim kvaliteet, hind ja tarnekiirus.
„Kaart on kliendi tuvastusvahend ning kui palju ja millist infot ettevõte kaartide kasutamisega koguda saab, sõltub juba kliendihaldustarkvarast,“ ütles Tammela. Lakspere kinnitas, et ettevõte saab kliendi ostukäitumise kohta adekvaatset analüüsi teha vaid piisava hulga algandmete olemasolul. „Seetõttu ei oma tähtsust, kas klient kasutab kliendikaardina krediitkaarti, maksekaarti, sooduskaarti, vaid see, et klient registreeriks iga oma ostu kui ettevõtte kliendiprogrammiga liitunu,“ kinnitas Lakspere. Lisades, et kaubandusettevõte peab kliendile kaardi kasutamise võimalikult atraktiivseks tegema, et saaks vajaliku hulga andmeid.
Lakspere sõnul on pankadega koostöös tehtud kliendikaartidel andmete kogumisel suurem võimekus ning kaubandusettevõte saab pangalt klientide ostude kohta kogu info juba nö. valmis kujul.
Üks selline näide on rahvusvaheliste krediitkaardiomadustega Stockmanni MasterCard, mida väljastab Nordea pank. Stockmanni turundusjuht Erica Järv ütles, et Stockmann kogub klientide ostude statistikat oma andmebaasi ning Nordea pank seda infot ei käsitle. „Stockmann MasterCardi registreerimisel saab kõik Stockmanni kliendile mõeldud allahindlused ja soodustused, kuid maksevahendina selle kasutamise kohustust ei ole,“ ütles Järv.
Uurides, et kas füüsilised kliendikaardid võivad üldse kaduda, siis seda mõlema ettevõtte esindajad ei usu. „Sellest on räägitud juba viimased kümme aastat,“ ütles Tammela. „Ettevõtted soovivad säilitada oma näo ja eristuda konkurentidest, mistõttu ei kao vajadus kliendikaartide järgi,“ kinnitas Tammela Lakspere sõnul on füüsiline kliendikaart, kui kõndiv reklaam, mis on kliendil pidevalt taskus ning ettevõtte visuaalne kuvand on pidevalt silme ees. „Oodata võib just alternatiivsete maksevahendite osatähtsuse suurenemist – mobiilimaksed, e-tšekid, iseteeninduskassad jms.,“ ütles Lakspere.
„Kui koondada kõik kliendikaardid ühele kaardile, siis kaob kaubandusettevõttel lojaalsuskampaania mõte,“ ütles Tammela. Lakspere hinnangul võib ID-kaardi füüsilise ekspluateerimisel olla mõningane oht, kus need enam ei tööta ja ID-kaardi omahind on tunduvalt suurem, kui tavalisel kliendikaardil.
Lakspere sõnul on kõik kliendikaardid personaliseeritud, omades unikaalset numbrit, mis omakorda seotakse müügiettevõte kliendiprogrammi tasemel konkreetse isikuga ehk kaardi valdajaga.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
