Kiire ja realistlik lahendus oleks tema sõnul alandada turgu valitseva seisundi määra seaduses seniselt 40%-lt näiteks 20% peale. "See on väga selge konkurentsi tugevdav meede, millest praegused võimuerakonnad peaksid ideoloogiliselt olema huvitatud," ütles ta.
"Samas ma ei karda, et senised tegijad turult kaoksid, neil on siin hea kodune olla," lisas Laasik.
Tervishoiuekspert Peeter Mardna leidis, et kui vaadata apteeki kui tavalist äriettevõtet, kes taotleb kasumit, on hulgimüüjaga seotus kasumi nimel vajalik. "Kui apteek on ravisüsteemi osa, siis väljaspoolne survestamine seotuse kaudu hulgifirmadega on taunitav. Sõltumatus annab parima võimaluse tagada patsiendi tegelike vajaduste rahuldamise," ütles Mardna.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud-lektor Alar Sepa sõnul on apteegid ja hulgimüüjad juriidiliselt ka praegu justkui lahus, kuid tegelikult on apteekide ketil ja hulgimüügifirmal üks omanik, tal on lihtsalt erinevad firmad, ja seega on nad omavahel seotud.
"Kui praegune olukord legaliseerida, siis on tegu teemaga, mis pakub kindlasti huvi konkurentsiametile," sõnas Sepp. "Näiteks kuskil Eestis on apteek, mis ei ole apteegi ketti kuuluv, kuid ta kasutab silti Apotheka, et saada sooduspakkumisi ja apteegi arvete tasumiseks pikemaid maksetähtaegu," selgitas ta.
Seotus apteegiketiga annab apteegile Sepa sõnul hulgifirma soodustused, mida saab kasutada pakkudes igakuiseid soodustusi. "Kui ta nii ei teeks, siis sureks ta lihtsalt välja. Sellepärast ongi varem apteekritele kuulunud apteegid müüdud ära kettidele," sõnas Sepp.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!