Autor: Kaubandus.ee • 10. september 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kauba kindlustamata jätmine võib halvata ettevõtte töö

Kauba kindlustamata jätmine halvaks õnnetuse korral paljude kaubandusettevõtete tegevuse või tooks kaasa isegi pankrotte, näitavad ERGO kahjukäsitluse andmed.

ERGO kahjukäsitluse osakonna juhataja Caterina Lepvaltsi sõnul näitab Tartu maantee büroohoone ulatuslik põleng ilmekalt seda, et Eesti ettevõtjad ei taju alati kõiki ärikriitilisi riske. “Enamik ettevõtteid on kindlustanud oma hooned, rajatised ja seadmed, kuid kogu äritegevuse võib halvata hoopis muu,” rääkis ta. “Jae- ja hulgikaubanduses ning logistikas võib senisaavutatule kriipsu peale tõmmata kogu laoseisu hävinemine, lisaks valmistoodangu sundkorras mahakandmisele on igale tehasele ülikriitiline ka toorainevarude kahjustumine.”

Olenevalt kauba, valmistoodangu või toorme liigist saab neid kindlustada tule, torustiku lekke, murdvarguse, tormi, vandalismi, üleujutuse ja koguriski vastu, kuid kaubanduses on kõige tõenäolisemad õnnetused tulekahju, veeavarii ja murdvargus. “Kui Tartu maantee ärimaja kahjutuli ja kustutusvesi hävitas 100 000 euro väärtuses ühe ettevõtte kangaid, siis selle riski kindlustusseltsi kanda andmine oleks aastas maksnud mõnisada eurot,” näitlikustas Lepvalts. “Näiteks Mustika keskuses olid mitmed rentnikud lisaks inventarile ja seadmetele kindlustanud ka kauba ning nii jäid sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatunud kahjud kindlustusseltsi kanda. Sellise kahju oma kuludesse kirjutamine halvab rohkemal või vähemal määral iga kaubandusettevõtte töö või toob väiksema ettevõtmise korral kaasa isegi tegevuse lõpetamise.”

Kindlustusmakse suurus kauba kindlustamisel sõltub peamiselt valitud kindlustuskaitsest, omavastutuse suurusest, hoone tulepüsivusklassist ning vara kaitsmiseks rakendatavatest turvameetmetest nagu automaatne tulekahjusignalisatsioon, elektrooniline või mehitatud valve jne. “Omavastutuse summa määramisel tuleks lähtuda ettevõtte riskitaluvusest ehk siis kahjude piirmäärast, mida kindlustusvõtja on valmis ise kandma, ilma et see halvaks ettevõtte majandustegevust,” ütles Lepvalts. 

Lisaks põhikindlustusele on võimalik lepingusse lisada vastutuskindlustus, mille korral kindlustusselts hüvitab kolmandatele isikutele tekitatud kahju, nii et kui näiteks ettevõttes torustik lõhkeb ja alumise rentniku vara saab sellega rikutud, siis naaberettevõttele hüvitab kahju kindlustusselts.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757