Autor: Maarit Eerme • 27. november 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kümme maailma kaubanduse trendi

Toshiba TGCS Poola ja Baltikumi müügijuht Jakub Lesniewski rääkis Nixori tulevikutrendide seminaril kümnest maailma kaubanduse suurimast trendist ning tõi sinna juurde ka näiteid, kuidas neid juba kasutatakse ning kuidas need trendid mõjutavad meid 15 aasta pärast.

Paindlikkus

Kaupmehed peavad muutuma enda strateegia paindlikumaks ja innovaatilisemaks, et saada hakkama suure kasvu ja laienemisega. Siinkohal on võtmesõnadeks kaupluse sobilik formaat ja logistika.  Kaupmehed võtavad kasutusele rohkem erinevaid lahendusi, et muuta enda kauplused veel paremaks.

Näiteks Tesco paigaldas UK suurematesse kauplustesse ilu toodete kioskid, kus müüakse 24 prestiizet brändi, millest mõned on müügil eksklusiivselt ainult Tescos. Või pop-up kauplused või logistilistes lahendustes, kus klient saab enda veebist tellitud tooted tagastada kauplusesse.

Mõjutused 2030 aastaks: jaekauplused investeerivad rohkem väiksematesse kauplustesse ning online kanalitesse, sest veebimüük näitab jätkuvat tõusu.

Rahvusvahelistumine

Ettevõtted soovivad enda tegevusi laiendada ning olla enda kaubamärkidega uutel turgudel, et seda seal tutvustada.

Näiteks New Yorgi kõige glamuursem hotell müüdi Hiina kindlustuse gigandile Angbang Insurance Group. Või Bosideng’i Londoni kauplus pakub erinevaid jalanõusid kohalikele kui ka turistidele, siis see pani ettevõtte piire ületama ja lõi Hiina mõjutustega läänes tuntud brändi kollektsiooni.

Mõjutused 2030 aastaks: Ida poolse laienemise asemel kerkib esile Lääne poole laienemine.

Minu tarbimine

Kaupmehed peaksid looma rohkem  teenuseid tarbijatele. Näiteks erinevaid multi-channel lahendusi. Tarbijad on äärmiselt nõudlikud ja ootavad kaupmehelt mugavust, väärtust ja teenust nende soovitud tingimustel.

Näiteks Prantsusmaa Marks&Spenceri kaupluses saavad kliendid kasutada ekraane, et vaadata veel suuremat kaubavalikut internetis. Billa Austria on loonud klientidele võimaluse tellida põhilised toiduainet koju bussijaamas olevalt reklaamtahvlilt.

Mõjutused 2030 aastaks: Viige erinevad võimalused tarbijateni ja personaliseerige see kogemus. Igal ajal – igas kohas.

Turu polariseerumine

Lääne turgudel on suur surve kesktaseme ettevõtetel, et kas nad peaksid liikuma madalamasse või kõrgemasse kategooriasse.

Näiteks Casino hüpermarketid Prantsusmaal on loonud nii kõrgema kvaliteediga toodete ala, kui ka odavamate toodete ala. Või kõrgema hinnaklassiga jaekaupmees Marks & Spencer lõi 2012. aastal soodsa private label toodetesarja. Ning kauplustesisesed kampaaniad (kollase sildi kampaaniad) võimaldavad tarbijatel osta soodsamalt kõrgema taseme kaupu.

Mõjutused 2030 aastaks: Polariseerumine paneb surve keskmise taseme kaubamärkidele, sest tarbijad otsivad alternatiive.

Toodete müük otse tarbijatele

Erinevad kaubamärgid püüavad müüa oma tooteid otse tarbijatele ning jätavad jaekaupmehed vahele. Nad on loonud või loovad lähiajal endale konkreetsed müügikanalid, et otse tarbijateni jõuda. Näiteks Unilever lõi Facebooki pop-up kaupluse, kus kliendid said eksklusiivselt tooteid osta, mida mujal ei müüdud.

Mõjutused 2030 aastaks: Järgmisel aastakümnel näeme palju kiiresti liikuvate tarbekaupade kaubamärkide esindajaid investeerimas ja katsetamas uusi võimalusi, kuidas ennast rohkem tarbijatega siduda ja neile tooteid otse müüa.

Nostalgia

See on turundustrend, kus jaekaupmehed pakuvad klientidele nostaligilis tooteid, sest tarbijad arvavad, et vintage asjad on paremad ehk vanasti oli muru rohelisem.

Näiteks Fairy lansseeris kaubamärgi 50ndaks sünnipäevaks välja ikoonilise valge pudeli ning käive kasvas 20%. River Island tekitas kõmu luues kollektsiooni Chelsea Girl, mis oli 60-80ndatel väga populaarne rõivakauplus Suurbritannias.

Mõjutused 2030 aastaks: Nostalgia kaubandus muutub populaarseks turundustööriistaks nii brändidele kui jaekauplustele.

Hüperlokaalne turundus

Tarbijad soovivad rohkem asjakohast sisu ja kaupmehega suhtlemist. Sotsiaalmeedia on siinkohal võtmesõna, sest selle kaudu  saab luua kohalikke kommuune. See tähendab seda, et saab olla väga väikesel kohalikul turul ning pakkuda just neile vajalikku sisu. Näiteks Lushi konkreetse kaupluse Facebooki lehel näitavad kaupluse personal uusi tooteid, kirjeldavad, mis kaupluses toimub ning kaupluse töötajad saavad tarbijatega otse suhelda.

Mõjutused 2030 aastaks: Kaupmehed peavad otsustama, et kas nad soovivad olla lihtsalt olemas või ka asjakohased.

Komuuni kaubandus

Kas hüpermarketite aeg on ümber? Peatänava kauplused muutuvad veel väiksemaks ning tarbijad on mõningate juhtivate brändide vastu. Näiteks Carrefour on eemaldanud enda brändinime kaupluse logolt ja taas loonud valguskastid ainult logoga.

Mõjutused 2030 aastaks: Majanduslik ebakindlus püsib ning kogukonnas toimuv jaemüük tõenäoliselt kasvab.

Digitaalne suhe

Tehnoloogia on tarbijatele valla. Innovaatilised ideed kombineerituna hetkel kasutus olevate lahendustega on uus võimalus, kuidas tarbijaid siduda kauplusega ja suurendada nende lojaalsust. Näiteks Brasiilia C&A võttis kasutusele Facebook’iga suhtleva riidepuud, mis kuvab Facebookis saadud meeldivused. Selle eesmärk oli tarbijatele näidata, millised tooted tekitavad kõmu ja elevust.

Mõjutused 2030 aastaks: Kaupmehed püüavad luua tarbijates elevust, et seovad nende tavakaupluse ja veebisotlemise kasutajakogemuse.

Logistika, kui eristumise võimalus

Kaubandusettevõtted saavad logistika muuta enda kasuks tegutsema, sest see muutub tarbijatele üha nähtavamaks teenuseks. Näiteks on eBay hetkel üks eelkäijatest, kes võimaldab kauba kiiresti kohale tarnida. Tesco plaanib kasvatada enda 2012 aasta veebimüügi kahekordseks 2017 aastaks.

Mõjutused 2030 aastaks: Suurepärane logistika muutub veelgi olulisemaks, kui e-kaubandus saab üha tähtsamaks.

Jakub rääkis ka veel seda, et tuleviku tehnoloogilisi arenguid planeerides tuleb jätkuvalt arvestada inimesega – silmad, kõrvad, käed jms. Isiklikud seadmed muutuvad veelgi väiksemaks ning seal on ka konkreetne trend see, et need peavad olema kantavat.  Samuti ei tasu unustada seda, et igapäeva keskkond muutub üha rohkem kontaktivabaks. Inimesed kaeblevad ikka akude eluea üle.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757