Autor: Maarit Eerme • 27. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esimene esineja on Copenhagen Business Schooli õppejõud ja teadlane Jesper Clement, kes rääkis, et inimesed tunnevad huvi selle vastu, mida teised inimesed ostavad. Inimeste tähelepanu saamine kassatsoonis on seetõttu ka keeruline.

Clement rääkis ka seda, et kui tarbijad panevad kauplustes reklaame tähele umbes 0,5-2 sekundit ning need, kes seda näevad, siis suure tõenäosusega konkreetse ostu ka sooritavad. Samas rõhutas ta seda, et reklaamekraane ei maksa liiga palju kauplustesse paigutada, sest neid ei panda üldse tähele.

"Kaupluses on optimaalne valik 5-7 tootet, sest siis on tarbijal aega valida ning tal ei teki tunnet, et oleks pidanud minema teise kauplusesse seda kategooriat ostma," rääkis Clement ning lisas, et näiteks 80 moosisordi vahel valimine on väga keeruline.

Tarbimispäevikute analüüsist selgus, et tarbijatele on väga oluline hinna ja kvaliteedi suhe ning arvestatakse ka teiste inimeste soovitustega. Tarbijad soovivad kauplustelt piisavalt suurt valikut, et enda ostuotsus teha. Uuringufirma Nielsen Eesti jaekaubanduse klienditeeninduse juht Oliver Risti sõnul tuli tema jaoks üllatuseks see, et hinnafaktor sai oluliseks neile tarbijatele, kellelt ta seda ei oodanud. Lisaks tõid tarbijad välja selle, et kui nad soovivad konkreetset toodet, siis nad külastavad selleks teist kauplust, kus seda müüakse ja sooritatakse oma kogu ostukorvi ost sealt. Konkreetsete inimeste tarbimispäevikustest saate pikemalt lugeda järgmisel nädalal.

Tarbimispsühholoog, turundus- ja kommunikatsioonikonsultant Ivar Soone rääkis oma ettekandes, et inimesed muudavad enda käitumist, sest nad soovivad läbi elada erinevaid kogemusi või samastuda teise inimesega.

Kõrvutada saab kõike ning Soone sõnul otsivad tarbijad kõike, mida saab vastandada. Tarbijad otsivad autentseid asju, mis on kõrvutatud modernsega.

Tarbijad hakkavad tema sõnul psühholoogiliselt muutuma. Ja Soone lisas, et turunduse vastukäiguks peaks olema õigel ajal õigeid asju pakkuda, sest tarbijad tahavad uusi kaupu kohe saada. Soone sõnul on ennetamise tipptrend iseõppivad algoritmid, mida sa pead algselt ise aitama ja õpetama.

Soone sõnul on kaubamaja Stockmann jätnud endale eksklusiivse kuvandi mulje. Samas on Soone ka kuulnud, et inimesed sõidavad ja külastavad põhimõtteliselt Maximat, sest neile lihtsalt meeldib. Kuid Soone sõnul püüavad hetkel eksklusiivsed kaubamärgid ennast maskeerida, sest enam isegi Hermese nime ei leia sokkidelt. 

Kaubamaja väljapanekute juht Piret Vapajeva sõnul toob kaubamaja samad asjad erinevatesse kohtadesse - ajakirja, Facebooki ja vaateaknale. "Vaateakna müüki ei saa eraldi võtta, kuid saab mõõta seda, kuidas turundus kõike koos teeb," rääkis Vapajeva.

Viewmark visuaalturundaja Anne Kanteri sõnul ei ole võimalik hinnata, kui palju üks vaateaken kliente kauplustesse tõi. "Spordikaupluste vaateaknad on väga ilmatundlikud. Kui õues hakkab vihma sadama, siis hakkavad hästi minema vihmajoped," tõi Kanter näite.

Kanter tõi näite, et juhuse tahtel on vaateaknale teinekord sattunud toode, mida kaupluses ei olnud ning seetõttu on kliendid pidanud pettuma. Vapajeva lisas, et ka Kaubamajas on inimesed tulnud kauplusesse ja küsinud just seda toodet, mis oli vaateaknal.

Brand Manuali partner Kaarel Mikkin tõi pakendi hea näitena Sangari, kes saatis talle e-poest tellitud särgi sellises pakendis, mis kliendiga räägib. Pakendi peal oli kirjas, millega tegemist – ehk seal peal oli logo, kaasas Sangari ajaleht, särk oli ilusasti pakendatud jõupaberisse. Selle peal oli tekst: tänan ostu eest, loodan, et kohtuda õige pea. Lisaks oli ka kauba tagastusleht. Mikkini sõnul oli siin näha, et ettevõte oli mõelnud sellele, kuidas ma saan seda pakendit hästi kasutada ning sellega mugavalt koju minna.

Mikkin ütles, et pakend on oluline, kuid sama oluline on ka see toode seal sees. "Need, kes on saanud sisu, pakendi ja kohaletoimetamise tasakaalu, siis need tooted on üldjuhul meie lemmikud."

Rootsi Innovatsioonikeskuse OpenUp juht Johan Martensson rääkis, et pakendi puhul on tähtis lihtsus, et kliendil oleks seda lihtne kasutada ning ta saaks aru, mis tootega täpselt tegemist on. Martensson rõhutas, et kõiki oma tooted ei pea muutma selliseks, kuid see on üks variant.

Teisena tõi Martensson välja selle, et pakend peaks pakkuma elamust. Näiteks Coca-Cola kampaania, kus pudelitel olid inimeste nimed. See tekitas inimestes elevust. 

10 pilti

Foto: Maarit Eerme