Vitsur tarbimisest: pruuniks teiseks juuniks!

Ma arvan küll jah. Viimase poole aasta jooksul või isegi pikema aja jooksul on majanduses üldiselt domineerinud negatiivsed uudised. Kas Euroopa osas või Eesti osas, Soome osas või Venemaa osas või Ericssoni osas. Kui sellele kõigele panna otsa praegune valitsuse maksude muutmise kava ning meedia ja ärisektorite reageeringud sellele, siis tarbijad tajuvadki, et midagi ei lähe just kõige paremini. Loodetakse ja oodatakse, et hakkab paremini minema.

Konjuktuuriinstituut tõi välja, et 50% peredest Eestis tuleb omadega ots-otsaga välja. Kas see number on teie jaoks loogiline?

Jah, on küll. Kui vaadata leibkondade uuringuid, siis selline protsent meil enamvähem väikeste kõikumistega on olnudki. Kuskil 20% elanikkonnast elab ju otseses vaesuses, nad ei suuda tarbida miinumimtasemel ja järgmisel kolmel klassil pole ka midagi kilgata. 50% inimestest elabki üsna viletsas olukorras.

Viimasel ajal on räägitud, et inimestel on palju säästusid ja säästud kasvavad – kellel need säästud siis on?

Säästavad need, kes on kolmes jõukamas detsiilis, eriti need, kes kuuluvad kõige jõukamasse detsiili(kihti). Nende hoiused kasvavad ja kasvavad jõudsalt. Enne kriisi oli meil hoiuste maht kuskil 3,6 miljardit eurot, siis nüüd on juba 5,5 mld eurot.

Loe täispikka intervjuud Heido Vitsuriga Äripäevast.

Heido Vitsur esineb 14. okroobril Kaubanduse Aastakongress 2015, kus ta esineb koos Danske Banki ettevõtte panganduse direktor Tõnu Vanajuure ja Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Abeniga. Analüütikut arutlevad Eesti majanduse trendide ja nende mõju üle kaubandusele. Vastatakse küsimusele, et mida on kaubandussektoril oodata 2016. aastal. Tutvu KAVAGA SIIN.