Autor: Kaubandus.ee • 10. august 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Turvafirma analüüs - kes varastavad poodidest kõige rohkem?

Turvatöötajad
Foto: Raul Mee
Kaubandus.ee uuris, kuidas võitlevad jaekettide ja turvafirmade juhid kuluga, millel nimeks vargused ning kuidas on kaupluses turvaline.

Kes varastavad kauplustest kõige rohkem? NImekirja pani kokku USS Security personalidirektor Violeta Anstal ja teenistusdirektor Veikko Kasak.

* Erinevates joovetes inimesed (narkomaanid tulevad kauplusesse, hakkavad jooksma ja tekitavad segadust / alkoholijoobes kliendid lähevad otsejoones 2 liitriste õllede juurde) Organiseeritud suured grupid (neid on raske jälgida) Koolilapsed. Sageli otsene vajadus varastamiseks puudub, kuid rumalusest sõlmitakse kihlvedusid ning sedasi on rännanud mõni kommipakk või šokolaadi kotti. Pensionärid, oma hajameelsusest unustavad kauba korvi põhja (näiteks kassitoidu) Inimesed, kes vaatavad kaupluses kahtlustavalt ringi ja otsivad pidevalt kaupluse personali. Alati ei pruugi kaup otse kotti minna, vaid ennem korvi ja siis rahulikumas kohas kotti.

*

*

*

*

Mida varstatakse? Peamiselt varastatakse kaupa, mis on hinnaline, aga väike, näiteks kodukeemia, kohvi, šokolaad, või, alkohol, kala ja lihatooted.

USS Security personalidirektor Violeta Anstal ütles, et ühes osas on turvaettevõtte ootused inimesele ning teises osas kliendi ootused. Samuti tuleb tema sõnul vaadata turvaseadusest tulenevaid nõudeid ning pakutavat palka, mis ei ole kaubanduse turvatöötajal väga suur. Professionaalse turvatöötaja leidmine kauplusesse on tema sõnul väga keeruline. "Suures plaanis jääb turvatöötaja palganumber kassapidaja omaga suhteliselt võrdseks – 600-700 eurot bruto.“  Anstal lisas, et noored ei taha sellise palgaga tööle tulla. Kuid tema sõnul on võimalik turvatöötajaid motiveerida, kui neile makstakse lisatasu varguse tabamise eest. „Tublimate turvatöötajate keskmine töötasu on kuni 1000 eurot.“

Turvatöötajate seas on ka väga palju oma ala fänne, kellele meeldib see töö väga. „On selliseid, kellele meeldib suhelda ja juhendada kliente kassarivis, samuti nad näevad ka juba kaugelt potentsiaalseid vargaid,“ rääkis Anstal. Ta lisas, et üks asi on neid oma ala fänne leida, teine on neid ka hoida, kuna väga raske leida uusi inimesi.

Probleemid turvatöötajatega

„Sageli puutume oma töös kokku turvatöötajate distsipliiniprobleemidega – hilinetakse tööle või lausa jäetakse tööle tulemata. Neid töötajaid on umbes 10%,“ rääkis turvafirma personalidirektor. Ta lisas, et senikaua kuni leitakse asendustöötaja on patrullauto objektil ning kliendi kahju on minimaalne. Tavaliselt leitakse kaubandusettevõttesse uus töötaja tunni jooksul.

„On üldteada tõde, et turvameeste tase ei vasta alati ootustele. Peamiselt heidetakse ette, et kauplustes on valvel vanemad härrasmehed, kes vahel ehk isegi kaitset vajaksid,“ kommenteeris Rimi Eesti Food kommunikatsoonispetsialist Katrin Bats. Ta lisas, et neile pakuvad turvateenust neli Eesti suuremat turvafirmat.

Batsi sõnul ei saa aga teenuspakkujale etteheiteid teha, sest teadaolevalt on ka neil üsna keeruline turvamehe ametisse inimeste ettekujutuses olevaid musklimehi leida.

USS Security teenistusdirektor Veikko Kasak on tähele pannud, et need noored, kes on läbinud ajateenistuse on oluliselt kohusetundlikumad, kui need, kes tulevad peale keskkooli ja ei tea mida teha tahavad ning löövad kergemini käega.

Anstal rääkis ka seda, et paljud kaubandusketid plaanivad juba ise sisevalvet ning sellega kaasnevad personaliriskid, mis tuleb ettevõttel ise lahendada. „Üheks põhjuseks, miks kaubandusettevõtted valivad sisevalve, võib olla rahaline kokkuhoid. Lisaks nähakse, et turvatöötajat saab kasutada ka muude tööde tegemiseks, näiteks rakendada teda transporditöölise rolli,“ selgitas ta. Anstal lisas, et sedasi kaob turvatöötaja fookus ning ta ei pruugi näha enam nii palju rikkumisi.

Prisma Peremarket on kaupluste valveteenust sisse ostnud oma turvateenuseid pakkuvatelt koostööpartneritelt, kelle igapäevaseks tööülesandeks on ettevõttesisese turvalisuse tagamine nii klientidele kui ka kaupluste töötajatele. „Turvalisuse tagamise protsessis on osalise tööjaotuse käigus koostööpartneritega välja kujunenud tööülesanded, mida täidavad kaupluse personal ja mida või seadusest tulenevalt täita turvaettevõte,“ rääkis Prisma Peremarketi personali- ja haldusdirektor Miia Boman. Ta lisas, et eelpool nimetatud tööjaotus aitab kaasa kompaktsema ja terviklikuma lahenduse loomisel ning paremini kasutada tööjõuressurssi.

Kui turvatöötaja satub konflikti kaupluse kliendiga, siis turvafirmal on selle lahendamiseks oma kindlad protsessid. „Esimesena tuleb kirjutada töötajal seletuskiri, siis vestleme temaga, kui see ei anna tulemust, siis kaalume inimese ümberpaigutamist,“ selgitas protsessi teenistusdirektor. Anstal lisas, et seejärel tuleb juhtkonnal suhteid kaubandusettevõttega siluda ja vabandada, kuid enne ikkagi süveneme probleemi ning uurime, kuidas konflikt alguse sai.

„Kui meie turvatöötaja on hädas, siis tuleb talle kohe patrull appi konflikti lahendama,“ rääkis Kasak ning lisas, et kui kauplusel on enda turvatöötaja, siis tal on samuti võimalus lisatasu eest kutsuda endale turvaettevõtte patrull appi probleeme lahendama.

Kuus tehakse ühes kauplusest umbes 20 kinnipidamist

„Suvel on lihtsam vargaid tabada, kuna neil ei ole üleriideid, kuhu alla kaupa peita,“ rääkis Kasak. Ta lisas, et ühe kaubandusketi lõikes toimub umbes 20 kinnipidamist kuus.

Klient vaatab tulemuslikust kinnipidamiste arvus ning paljud ei näe, kui palju tööd on ära teinud turvatöötaja. „Paljud turvatöötajad juba tunnevad neid pahatahtlikke inimesi, sest üldiselt on tegemist ühtede ja samade inimestega,“ lisas Anstal.

USS Secutityl on selline põhimõte, et nad koolitavad inimesi objekti põhiselt ning töötavad alates esimeses päevast ühes kaupluses, kuid seal on ka omad riskid. „Üheks riskikohaks on see, et kui roteerime enda personali, siis kannatab kvaliteet – turvatöötaja ei tea erinevate kaupluste põhimõtteid,“ rääkis Anstal. Kuid neil on ka olemas universaalseid töötajaid, kes asendavad neid, kes ei saa mingil põhjusel tööle minna.

„Et kaupluste turvalisust veelgi tõsta, siis oleme võtnud eesmärgiks laiendada koolitusspetsiifikat. Viimase poolaasta jooksul oleme kaasanud koolitustesse ka kliente,“ ütles Anstal. Ta soovis, et kliendid oleksid avatumad ning koostööaltid ja pakuksid koos koolitusvõimalusi.

Elektroonika kauplusega koostöös viidi läbi lavastatud vargus, kus viidi kauplusest välja telekas, föönid jms. Selle koostöö tulemusena said õppida turvatöötajad ja kaupluse töötajad. „Eesmärk oli kaardistada turvariskid ning aru saada, kuidas on võimalik kauplusest välja viia niivõrd suured asjad ja keegi ei märka. Koolituse käigus ei saanud keegi karistada,“ rääkis personalidirektor koostööst kaubandusettevõttega.

Kuidas on kaupluses turvaline?

„Olenevalt jaekaupluse suurusest ja asukohast, võiks ühes poes olla 2-4 turvatöötajat. Üks neist on kassaliinis, teine ja võimalusel ka kolmas liiguvad müügisaalis ning neljas on videovalveoperaator,“ rääkis Kasak.

Personalidirektor lisas, et turvatöötaja on ka ühtlasi ka klienditeenindaja, kuna ta on rahva sees. „Tema on suhteliselt esimene, kelle käest küsitakse, kus asuvad makaronid, pangaautomaat ja tualett,“ loetles Anstal.

Videovalve, turvaelemendid ja turvaväravad on suureks abiks kaupluse turvatöötajale. „Esmapilgul tundub, et tegemist on suure väljaminekuga, kuid kui neid teadlikult ära kasutada, aitab see vähendada kadusid,“ ütles Kasak. Lisades, et videopildi informatsiooni liikumine on oluline, et turvaettevõte suudaks reageerida, kui ta ekraanil midagi märkab.

Kasaku hinnangul on kaupluste jaoks kõige soodsam lahendus videovalve, kuid see tähendab seda, et video teises otsas on olemas spetsialist, kes teab mida teeb ning turvaettevõttel on reageerimisvõimekus. „See annab võimaluse kaupluses turvatöötajate arvu vähendada kuni äravõtmiseni. Videooperaator suudab reaalselt jälgida orienteeruvalt 4 kauplust korraga ning sealt tuleb ka see sääst kaupluse jaoks.“ Kuid teenistusdirektori sõnul on oluline ikkagi reageerimise kiirus.  

„Täna kasutatakse vähe videovalvet, sest investeering headesse kaameratesse on suur. Kvaliteetse kaameraga saad olla 100% veendunud, et tegu on tehtud ning vajadusel ka politseile pildi edastada,“ ütles Kasak.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757