17. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud ühisel kilekottide tarbimise vähendamise arutelul tutvustati TNS Emori poolt läbiviidud uuringu tulemusi kilekottide kasutamise teemal, „Killerkoti“ kampaaniat, kui ka Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud erinevate uuringute esialgseid tulemusi.

Uuringute tulemustele tuginedes, on hea meel tõdeda, et tarbijate teadlikkus kilekottide keskkonnaohtlikkusest on kõrge, samuti on tarbijatel huvi kilekottide kasutamise vähendamiseks eeldusel, et kasutatavate kottide kogused aastas ei ole suurenenud ning tarbitavad tegelikud kogused on väiksemad, kui mõni aasta eest Euroopa Komisjoni poolt esitatud raportis.

Kindlasti tuleb eristada ning vaadelda eraldi õhukesi kilekotte, mida kasutatakse kandekottidena ja eriti õhukesi kilekotte, mida kasutatakse erinevate lahtiste kaupade pakendamiseks (puu- ja juurvili, maiustused, küpsised jm lahtiselt müüdav kaup).

Mitmed Kaupmeeste Liitu kuuluvate ettevõtjate esindajad kinnitasid, et austavad kliendi soove ise valida ja kaaluda kaupa ning otsivad pidevalt uusi lahendusi kaupade pakendamiseks.

Täna juba pakuvad jaeketid kaupade pakendamiseks plastist, paberist kui ka riidest kotte, aga ka võrgust kotte, mida saab korduvalt kasutada kaupade pakendamiseks ja kaalumiseks. Olulisem on just teadlikkuse tõstmine ja siin saavad riik, organisatsioonid kui ka ettevõtjad koostööd teha.

Lähtudes Euroopa Liidu vastavast direktiivist tulenevatest sihtarvudest, tuleks alandada oluliselt kilekottide tarbimist aastaks 2025. Ümarlaual arutati ka erinevate meetmete kasutamist, sealhulgas miinimumhinna rakendamist ehk kilekottide tasuta jagamise keelustamist.

Kaupmeeste Liidu arvates peaks enne üleminekut uutele lahendustele või piirangute seadmisele kilekottide müügi ja tarbimisel eelnema põhjalikud analüüsid teatud meetmete efektiivsuse kohta ning üleminek peaks toimuma järkjärgult ja teatud perioodi jooksul.

Autor: Marika Merilai, Kaupmeeste Liidu nõunik