Autor: Äripäev • 26. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Samas on Suunto pigem erand, kuna Soome tööstuses ja ekspordis annavad jätkuvalt tooni investeerimiskaubad. Neist paljud olid eelkõige mõeldud eksportimiseks Nõukogude Liitu, mille tõttu maadleb Soome praegu kaubandusbilansi defitsiidi ja euroala kõige aeglasema majanduskasvuga. Rahandusminister Aleksander Stubbi sõnul on Soome Euroopa uus „haige mees“.

„Soome sõltub ekspordist,“ ütles Bloombergile Soome väliskaubandusminister Lenita Toivakka. „Kuid tarbekaupade poolest oleme olnud lootuselt viletsad, kui võrrelda näiteks Rootsiga.“

Nokia käekäik on kõnekas. Sajandivahetusel oli Nokia maailma suurim mobiiltelefonide tootja, mille arvele langes neljandik Soome ekspordist ja kolmandik SKP kasvust. See varjas ära praegu ilmsiks tulnud nõrkused.

„Soomlased on alati funktsionaalsuses paremad olnud kui milleski vahvas,“ ütles Soome kaubanduskoja juht Risto E. J. Penttila. „Kuni tehnoloogia oli „popp“, läks funktsionaalsus hästi kaubaks.“ Kui aga ilus disain muutus niisama oluliseks kui tehnoloogia, sattus Nokia raskustesse, ütles ta.

Nokia allakäik illustreerib hästi sellise riigi probleeme, mille tööstustoodangu juured on sügaval sõjajärgse buumi aastates, mil kaupa oli kerge müüa. Peaasi, et asjad töötasid.

Miks on Soome nii aeglaselt kohanenud?

Üks ilmne põhjus on geopoliitika. Suur osa Soome eksporditööstuse toodangust oli suunatud Venemaa ja tema endiste satelliitide vajaduste katteks. Nõukogude Liit on küll eksisteerimise lõpetanud, kuid Soome ekspordimaastikul domineerivad jätkuvalt metsandussektori tooted nagu tselluloos ja paber ning investeerimiskaubad nagu elektritootmis- ja ehitusseadmed.  

Soome on asunud probleemiga tegelema. 2012. aastal käivitati valitsuse toetusega võrgustik Team Finland, mille eesmärk on aidata eksporditurule Soome väikeseid ja keskmise suurusega firmasid.

Edulugusid on ka mujalt. Soome brändingu ekspert Kirsti Lindberg-Repo viitab sellistele traditsioonilistele firmadele nagu klaasifirma Iittala ja moefirma Marimekko, mis kasvatavad jõudsalt eksporti Aasiasse. Nordea panga tarbekaupade analüütik Rauli Juva aga osutab firma Nokian Renkaat talverehvide müügiedule Kesk-Euroopas. Mängudega "Angry Birds" ja "Clash of Clans" on Rovio Entertainment Oy ja Supercell Soome globaalsel mängukaardil nähtavaks teinud.

Penttila sõnul peaks peaminister Juha Sipilä valitsus rohkem ettevõtete maksukoormat kärpima ja tööturgu paindlikumaks tegema, mitte aga raiskama aega brändingule ja sellistele initsiatiividele nagu Team Finland.

Nagu öeldud, seni domineerivad Soome ekspordis investeerimiskaubad, mis joonduvad metsandussektori ja Venemaa heitliku nõudluse järgi.

Ent nii Euroopa Liit, IMF kui ka Soome keskpank viitavad, et kasvu mootor on eratarbimine. Soome poliitikategijate ülesanne on selge.

„Soome peab suurendama tarbekaupade osakaalu,“ möönab minister Toivakka. „Kuid kiiresti seda ei juhtu.“