7. juuli 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas leida parimaid töötajaid?

Foto: Raul Mee
Töötajatest sõltub organisatsiooni edu, jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime, kuid parimate ja sobivamate töötajate leidmiseks ei piisa ainult suurepärasest toote või teenuse brändist, vaid oluline on ka tööandja bränd.

Töötajad on varasemast teadlikumad nii turuvõimalustest kui ka enda väärtusest, mistõttu on kasvanud ootused tööandjatele. Selleks, et omada pühendunud töötajaid ning olla ihaldusväärne tööandja potentsiaalsete töötajate hulgas, on vaja tunda oma töötajaid ja tulevaste töötajate sihtrühmi.

gal organisatsioonil on tööandja maine, ka neil, kes sellega teadlikult ei tegele. Selliselt tekkinud mainet on keeruline juhtida, kuna see pole lõimitud ettevõtte kui tervikuga, vaid on tekkinud üksikute tegevuste tulemusel. Tööandja kuvand oleneb hulgast teguritest, mida on keeruline hallata strateegilise lähenemiseta.

Oluline, mis toimub sees

Tugev bränd koosneb tugevast sisemisest ja välimisest tööandja kuvandist ning neid siduvast strateegiast. Sisemine tööandja bränd ehk ettevõtte sisemine nägu väljendab, kuidas töötajad tunnetavad ettevõtet tööandjana.

Tööandja kuvandi kandjad on kõik organisatsiooni töötajad, alustades tippjuhist ja lõpetades näiteks osaajaga lihtsama töö tegijaga, kes peegeldab oma töötamiskogemusi enda lähiringile. Samal ajal juhid jagavad seda kogemust märksa laiemale ringkonnale.

Sisemist tööandja kuvandit aitab edasi anda organisatsiooni väärtuspakkumine. See sisaldab rahalisi ja mitterahalisi tegureid, mis muudavad ettevõtte ainulaadseks ja unikaalseks, aitavad eristada konkurentidest ning on olulised töötajatele ja atraktiivsed potentsiaalsetele töötajatele.

Lisahüvede pakkumiseks tuleb tunda olemasolevaid ja võimalike tulevaste töötajate rühmi. Mõnele inimesele võib olla paindlik tööaeg kõige olulisem. Teisele on tähtis töö sotsiaalne ja ühiskondlik mõju. Kolmas väärtustab tulemustasu, mis vastab tema pingutusele.

Mis kasu on tööandja brändist?

Tugeva tööandja bränd vähendab kaugemas perspektiivis kulusid ja suurendab tulusid.

Töötajate pühendumus ja lojaalsus kasvab.Mida tugevam on side tööandjaga, seda pühendunumad, lojaalsemad on töötajad. Seda edukam on firma.

Värbamiskulu vähenemine. Mainekal ettevõttel on kergem leida ja valida parimaid spetsialiste kõige kuluefektiivsemal moel.

Ettevõtte finantstulemused. Suurema pühendumusega kasvavad käive ja kasum. Pühendunud töötajad panustavad ettevõttesse rohkem ja nende lahkumise tõenäosus on märksa väiksem kui mittepühendunud töötajatel.

Tarbija rahulolu ja toodeteteenuste turundus. Tarbija rahulolu on tihedalt seotud teeninduskvaliteediga, mis sõltub sellest, kuidas töötajad käituvad klientide ja tarbijatega. Töötajad on ettevõtte saadikud ning brändi, toodete, teenuste ja sõnumite levitajad. Seega loob nende siiras ja otsekohene infovahetus olulist lisaväärtust.

Vaata, mis toimub väljas

Välimine tööandja bränd ehk ettevõtte väline nägu väljendab seda, kuidas ettevõtet tajutakse väljastpoolt: millisena näevad ettevõtet seal mittetöötavad inimesed, avalikkus ja potentsiaalsed tulevased töötajad. Selleks, et saavutada välimise brändinguga eelistatuima tööandja kuvand, tuleb tuvastada huvitav sihtrühm, tegurid, mida see sihtrühm peab tööandja puhul tähtsaks, ning kanalid, mille kaudu sihtrühm kujundab oma arusaama tööandjatest.

Välimise maine alla kuuluvad kõik väljapoole suunatud tegevused, nagu värbamiskampaaniad, karjäärilehed, koostöö koolidega, osalemine karjääriüritustel, praktikaprogrammid ja muud tulevastele töötajatele suunatud tegevused.

Kui alustada tööandja sisemise maine teemadega, on keeruline eksida. Alustades aga tööandja välimise brändinguga enne sisemist, eksisteerib tõsine ebaõnnestumise oht. Näiteks võib uudne, eristuv, sihtrühma tähelepanu köitev värbamiskampaania esialgu eesmärke täita ning tuua soovitud hulga sobivaid kandidaate. Kui värbamiskampaania käigus välja käidud lubadused ei ole kooskõlas organisatsiooni tegeliku sisemise olukorraga, võib kasu kahjuga asenduda.

Uued pettunud töötajad võivad peagi lahkuda ning senistes töötajates võib selline käitumine tekitada arusaamatust ja usaldamatust, mis võib päädida nende niigi madala pühendumuse ja motivatsiooni vähenemisega.

Tööandja brändi loomise viis etappi

1. Analüüs

Analüüsiga tehakse kindlaks tööandja kuvand: organisatsiooni sisemine ja välimine maine tööandjana. Sisemise kuvandi selgitamisel hinnatakse, kuidas näevad ettevõtet olemasolevad töötajad. Välimise kuvandi hindamise eesmärk on välja selgitada, kuidas organisatsioon paistab väljapoole tööandjana. Välist kuvandit hinnatakse ettevõttele oluliste potentsiaalsete uute töötajate sihtrühmade hulgas, mistõttu on vajalik need esmalt identifitseerida.

2. Ettevõtte väärtuspakkumine

Tööandja brändingu sisuline alus on väärtuspakkumine, mille puhul on tegemist lubadusega tööandja ja töötaja vahel. See on suunatud nii organisatsiooni praegustele kui ka tulevastele töötajatele.

3. Juurutamine

Brändi juurutamisel on oluline kaasamine. Töö mainega nõuab aega, kiirelt tulemust ei saavuta. Protsess peab olema rahulik ja läbimõeldud.

4. Kommunikatsioon

Eduka kommunikatsiooni eeldus on läbimõeldud kommunikatsiooniplaan, mis võtab arvesse välimiste ja sisemiste sihtrühmade eripära nii sõnumi sisu loomisel kui ka selle levitamisel. Suur osa kommunikatsioonist toimub internetis, kus suhted mängivad veelgi suuremat rolli usalduse ja usutavuse tekkimisel. Ettevõtetel on keeruline tekitada emotsionaalset seotust, mistõttu on oma töötajate kaasamine võtmetähtsusega. Inimestele, kes tunnevad uhkust oma organisatsiooni üle, tasub anda võimalus seda positiivsust jagada.

5. Hindamine ja parandamine

Tööandja bränding on elav protsess, mis ei lõpe pärast brändi väljatöö- tamist. Keskkond, inimeste ootused ja vajadused muutuvad, mistõttu tuleks tööandja brändi regulaarselt testida välimise ja sisemise sihtrühma poolt ning võtta kasutusele mõõdikute süsteem tulemuslikkuse hindamiseks.

Autor: Kersti Vannas, Instar EBC, kommunikatsiooni käsiraamatu kaasautor

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757