15. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Läti piirikaubandus muutub iga kuuga üha tõsisemaks maksuprobleemiks, mille teadvustamiseks poliitikutele ja ametnikele püsivalt vaeva näeme. Alates jaanuarist on müük Läti piirikaupluste kaudu iga kuuga kahekordistunud ning ainuüksi alkoholi maksude pealt jääb Eesti tänavu 15-20 miljonist ilma. Ettevõtluse poolelt vaadates paneb imestama, et riigiametnikud ja poliitikud suhtuvad kümnete miljonite laekumata jäämisse nii kergekäeliselt, tõdedes et summad on liiga väikesed aktsiisipoliitika ümber vaatamiseks,“ ütles Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil.

Ta nentis, et alkoholiostude vähenemine ametlikes müügikohtades ei ole kahjuks tingitud alkoholitarbimise hoogsast vähenemisest, nagu Valitsuse poolt viidatakse, vaid piirikaubanduse mahtude ja mõju tohutust kasvust. "Piirikaubandus on üle kasvanud salakaubanduseks ning alkoholi soetavad käest kätte ka muidu heal järjel kodanikud.“

„Piirikaubanduse ja salaturu tõttu on väikeste maapoodide ellujäämine küsimärgi alla sattunud, suured kaubanduskeskused on hoiatanud, et alkoholituru äralangemine võib kergitada toidukaupade hindu,“ ütles Peil.

„Arvestades piirikaubanduse iga kuu kahekordistuvat kasvu, tuleks olukorra päästmiseks 2016. aasta aktsiisitõus tagasi pöörata ning tõsta aktsiise inimeste palgakasvuga samas tempos, mitte käsitleda alkoholiaktsiisi põhjatu ja kaasmõjudeta tuluallikana. Alates märtsikuust on selle aasta aktsiisilaekumised riigieelarvesse üsna püsivalt 10% madalamad, kui eelmisel aastal, langedes kokku turu liikumisega Lätti. Enim puudutavad alkoholiaktsiisi tõusud kange alkoholi sektorit, mille aktsiisid sama mahuprotsendi pealt on 2,6 korda kõrgemad kui näiteks õllel, mille jaoks aktsiisitõusu mõjud on piirdunud paari sendi lisandumisega pudeli hinnale,“ selgitas Peil.

Lätist alkoholi soetamine annab aktsiiside erinevuse tõttu ostjatele kõva kokkuhoiu, mistõttu alkoholi piirikaubandus on tänavu 1. veebruarist jõustunud 15-protsendilise aktsiisitõusu mõjul kiiresti hoogustunud. Kuni maikuuni toimus alkoholi piirikaubandus valdavalt Valka suunal, kuid mais lisandus spetsialiseeritud alkoholipood ka Pärnu suunal Iklas, mõjutades oluliselt Pärnumaa kaubandust.

Kange alkoholi maksulagi jõudis kätte juba 2015. aastal, mil kange alkoholi aktsiisi 15% tõusu mõjul riigi eelarvelaekumine hoopis 5% vähenes. Sellegipoolest järgnes 2016. aasta veebruaris veel üks 15% alkoholiaktsiisi tõus ja riik plaanib järgmisel neljal aastal täiendavat iga-aastast 10% aktsiisi tõusu.

Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu andmed tuginevad liidu liikmete tänavuse esimese poolaasta müükidele Eesti-Läti piirialade spetsialiseeritud ning võtavad arvesse liidu liikmesettevõtetele esitatud tellimusi ja müügiprognoose käesolevaks aastaks. Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu liikmed müüvad kokku u 70% Eesti kangest alkoholist ja veinidest.

Alkoholitootejate ja maaletoojate liit ühendab Eesti juhtivaid alkoholifirmasid. Liitu kuulub üksteist ettevõtet: AS Liviko, AS Prike, Dunkri Kaubanduse AS, Altia Eesti AS, Pernod Ricard Estonia OÜ, Tridens AS, OÜ Estonian Spirit, AS Remedia, Amber Distribution OÜ, Avallone AS ja Coca-Cola HBC Eesti AS.