Märtsis kaubavahetuse kasv jätkus

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid märtsis Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (8%). Eksport kasvas enim Hollandisse (30 miljonit eurot), Soome (28 miljonit eurot) ja USA-sse (16 miljonit eurot). Hollandisse ja USA-sse suurenes peamiselt  mineraalsete toodete ning Soome elektrienergia ja elektriseadmete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (62 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (26 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (20 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (17 miljonit eurot) eksport. Vähenes elektriseadmete (21 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas märtsis 74% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes märtsis 17%, samas re-eksport kasvas 11% võrra. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidugraanulid) ning metalli ja metalltoodete (sh metallkonstruktsioonid, metallijäätmed) väljaveo suurenemine.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ning transpordivahendeid. Enim kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh lämmastikväetised) ja kahanes elektriseadmete sissevedu.

Käesoleva aasta I kvartalis eksporditi kaupu 3,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 647 miljonit eurot (2016. aasta I kvartalis 448 miljonit eurot).

I kvartali impordi kasvu mõjutasid oluliselt transpordivahendite (291 miljonit eurot), mineraalsete toodete (92 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (51 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Oluliselt vähenes elektriseadmete (58 miljonit eurot) sissevedu. Riikide arvestuses kasvas I kvartalis import võrreldes 2016. I kvartaliga enim Soomest, Venemaalt ja Leedust. Import vähenes enim Ungarist.