11. mai 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Prisma turvajuht: varas võib olla ükskõik kes

Prisma turvajuht Jekaterina Aljohhina
Foto: Andres Haabu
Prisma turvajuht Jekaterina Aljohhina räägib 8. juunil toimuval Äripäeva korraldataval võtmetöötajate kogemusfestivalil muljetavaldava loo sellest, kuidas kogu teenindussektori tööjõupuudus laastas kolme aasta eest ka turvaettevõtteid, millelt jaekaubandus teenust sisse ostis.

Nagu iga osakonnajuht seisab aeg-ajalt väljakutsete ees, oli ka Aljohhinal vaja leida lahendus ning vajalikud muudatused parimal ja efektiivseimal moel ellu viia.

Kogemusfestivalieelses intervjuus juhib Aljohhina tähelepanu sisevalvetöötajate rollile tuleohutuse ja turvalisuse tagamisel ning lisab, et vargaid on kõikidest sotsiaalgruppidest. 

Kes on kõige suuremad vargad?

Puudub kindel vanusegrupp või selge profiil, sest kõikidest sotsiaalgruppidest on vargaid, kes soovivad tasuta asju saada ning lisaks on professionaalsed vargad, kes vargusi planeerivad ja tegutsevad kas üksi või grupiga. See on nende jaoks töö ja need vargad teenivad just varguste pealt. Meie jaoks on nemad kõige olulisemad, kõik meie töö on seotud sellega, et saada kätte professionaalsed vargad.

Kuidas te professionaalseid vargaid kätte saate?

Kogemus on näidanud, milliseid meetodeid nemad kasutavad  ja sellele vastavalt on ka meie turvameetmed ning kauba väljapanekud kauplustes. Tänu sellele, et Eesti on väga väike, tunnevad turvatöötajad juba selliseid tegijaid ja väga hästi on organiseeritud informatsiooni vahetamine turvafirmade ja jaekaubanduskettide vahel. Juhul kui kuskil on uus varguse viis, siis infot jagatakse väga kiiresti. Siin ei ole omavahel konkurentsi, sest teeme tööd, mis on üldise eesmärgiga. Tänu sellele avastame neid vargusi kergemini, sest varaste jaoks on kõige ohtlikum olla tuntud.

Kui palju avastate, et teie enda töötajad varastavad?

Vahest juhtub ka seda, kuid mitte väga tihti. See õigusrikkumine, mis toimub enda töötajate seas, sõltub väga palju sellest, kui hästi on tehtud tööle asumise koolitus, kui hästi tutvustasime seda, kuidas töötab meie turvateenistus. Juhul kui inimene ei tea turvameetmeid ja ta pole aus, siis on suurem tõenäosus, et ta üritab midagi taskusse poetada, selle asemel et toode poeletile välja panna.

Mis on kõige populaarsemad tooted, mida varastatakse?

Igal pool need tooted samad – kõik need tooted, mida on võimalik kiiresti edasi müüa, nagu alkohol, kosmeetika, kallid toiduained, firmariided.

Kuidas iseteeninduskassad aitavad vähendada varastamist?

See on uus tehnoloogia ja see pigem aitab varastamist leida. Enne nende kasutuselevõttu tegime analüüsisi, milliseid pettusi võib teha ja võimalike pettuste arv ei ole nii suur. Tehnika võib loomulikult petta, kuid kaal ja arvuti on ühendatud ning jälgitakse, et toode ja kaal läheks kokku. Kui soovitakse midagi varastada, siis meie personal astub vahele.

Loe täispikka intervjuud Jekaterina Aljohhinaga Äripäevast ning tule osale 8. juunil Võtmetöötajate kogemusfestivalil Telliskivi Erinevate Tubade Klubis. Tutvu programmiga ning registreeru siin. 

Autor: Mari Sarapuu, Äripäev

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757