Tema sõnul on leiva teekond põllult poeletile küllaltki pikk – see algab tera muldapanekust, jätkub jahu valmistamisega, koostisosade transpordiga tööstusesse, kus pagarid sellest lõpptoote valmistavad ja logistikud poodi transpordivad. Kui leib lõpuks letile jõuab, on selle eluiga kõigest viis päeva.
„Leiva-saia hinna ehk 1-2 euro sisse peab mahtuma lisaks tavapäratult kõrgele käibemaksule ka sadade inimeste töö ja pühendumine, mille osas ei tohiks nii kergekäeliselt allahindlusi teha. Paarkümmend senti hinnaalandust on tarbijale märkamatu summa, kuid tootjad, kes tahavad investeerida nii oma töötajatesse, masinaparki kui ka uute innovaatiliste toodete turule toomisesse, tunnevad neid kärpeid teravalt,“ kinnitas Tamm, kelle sõnul ei teinud erakordselt kuum ja kuiv suvi viljakasvatajate elu sugugi lihtsamaks.
Tema kinnitusel ei ole tarbija juhindumine odavamast hinnast sugugi paratamatus, mille tingib kõrge hinnatundlikkus – pigem tuleb tarbijakäitumist kujundada ja kollase sildi ihalus välja juurida.
„Viimaste Nielseni uuringute kohaselt oli kevadel Eesti tarbija suurim mure mitte majandus või toidu- ja kütusehinnad, vaid nende tervis. Me näeme, et tarbija on tegelikult valmis maksma kõrgema lisandväärtusega toodete eest ka kõrgemat hinda. Fazeri Finest sarja tooted, Seemneleivad, Juurikasari kui ka teised „erilisemad“ ja tervislikumate koostisosadega pagaritooted on võitnud paljude tarbijate südameid. Samas, kuna suur hulk ostlejatest juhinduvad instinktiivselt kollastest siltidest, ei anna nad võib-olla üldse võimalust tootele, millest võiks saada nende uus lemmik,“ sõnas Tamm.