Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis ootab kaubandust aastal 2019?
Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil toob välja mõningad punktid, mis käesoleval 2019. aastal kaubandust kõige enam mõjutada võivad.
Analüütikute hinnangul 2019. aastal majanduskasv aeglustub ning see vältab mõnda aega, kui kriis sellesse trendi enne sisse ei sõida. Eesti siseriiklike probleemide kõrval nagu tööjõupuudus ja konkurentsivõime vähenemine ekspordis, viidatakse tõsisematest ohtudest rääkides USA-Hiina kaubandussõjale ja Brexitile. Nende väliskaubanduse mõjurite kulgu ja mõjude ulatust ei oska me ette ennustada. Seetõttu võib 2019. aastaks prognoosida kaubandusele kõike tänaste kasvunumbrite ja müükide püsimise ning olulise kukkumise vahel.
Kasv aeglustub
Kodumaistes äriringkondades räägitakse kasvu aeglustumisest ja valmistumisest languseks või vähemalt paigalseisuks. Vaadates möödunud aastat, on mõnel kaubandussektoril nagu mootorsõidukite, elektroonika, kosmeetika ja ravimite müük läinud hästi, aastakasv on 10% ümber. Toidu- rõiva- ja jalatsikaubanduse kasv on olnud tagasihoidlik, sarnases suurusjärgus inflatsiooniga, mis kohati tähendab paigalseisu. Kütuse- ja alkoholimüük on endiselt languses piirikaubanduse mõjude tõttu. Piirikaubandus mõjutab tuntavalt ka ehitusmaterjalide müüki lõunapoolsetes maakondades.
Tõenäoliselt jätkub sama trend ka uuel aastal, kui tarbijate kindlustunne püsib. Kui mitte, väheneb kindlasti esimesena suurte ja kallite kaupade ostmine. Piirikaubandusele sellist plahvatuslikku kasvu nagu möödunud kahel aastal ei ennustaks. Probleem kodumaistele kaupmeestele püsib pigem stabiilne ja pikaajaliseks murekohaks saab tarbijate juurduv harjumus Lätist ostlemas käia ja tajutud hinnavahe, isegi kui see ei ole märgiline reaalne hinnavahe.
Tarbimisvõimekus püsib
Kaupmeestel läheb hästi siis, kui läheb hästi tarbijatel. Vaadates Eesti inimesi, on nende kindlustunne küllaltki kõrge, palgad ja elanike säästud jätkavad kasvu. Samas korjab sääste vähem kui pool elanikkonnast ja palgakasv ei ole jõudnud kõigi töötajateni. Kiire palgakasv elanikkonna osades rühmades on peegeldunud kaubanduses kallimate toodete müügi osakaalu kasvus ning soodsaimatelt kategooriatelt keskmistele või premium toodetele üleminekus.
Kuna tuleval aastal peaks inflatsioon aeglustuma, ei ole kaubanduses suuri hinnatõuse oodata. See loob tarbimisvõimekust ka nendes leibkondades, kes senise kõrge inflatsiooni tingimustes ei ole saanud endale näiteks toidukaupade puhul paremat kvaliteeti lubada. Eeldusel, et palgad jätkavad kasvu ja kriisi väljastpoolt Eestit peale ei tule, peaks suuremal osal kaubandusest minema 2019. aastal sarnaselt möödunud aastale.
Kaubandust puudutavad välismõjurid
Kindlad välissmõjurid tulevad avaliku sektori poolt. Euroopa Liidu tasandil toimub nii mõndagi, mis kaubandust puudutab. Aasta alguses saab ilmselt vastu võetud Ebaausate Kaubandustavade direktiiv, mis annab tarneahelas võimu juurde toidutööstustele, kes on kaubanduse peamine lepingupartner.
Kaubandussektori ennustuste kohaselt kaasneb sellega tarbijate jaoks paari aasta pärast toiduainete hinnatõus, sest rahvusvahelised suurtööstused saavutavad tugevama läbirääkimispositsiooni.
Keskkonnahoiu nimel keelatakse Euroopa Liidus ära mitmed mugavustooted nagu ühekordsed plastiknõud ning suurendatakse tööstuse ja kaubanduse kohustusi tootjavastutuse raames jäätmete kokku korjamise eest maksmisel. Kaalumisel on laiendatud tootjavastutus ka pakendile ja tekstiilile.
Hetkel kuum
Tarbijamugavus versus keskkonnahoid on see debatt, milles kaubandus peab ennast positsioneerima. Pakendatud lõunasalat, ühekordne kohvitops, kiire mood, e-kaubandusega saabuvad üle pakendatud vidinad Hiinast võivad jääda meiega veel pikaks ajaks või olla juba 10 aasta pärast möödanik või vähemasti leidnud keskkonnasõbralikumad alternatiivid. Tarbijakäitumise muutmine on raske ja vastasseisu tekitav ning oodata on, et kaubandus jääb siin keskkonnakaitsjate ja mugavust soovivate tarbijate konflikti keskmesse.
Siseriiklikud keelud
Siseriiklikult jõustus paari päeva eest keeld klientidele tasuta õhukesi kilekotte jagada. Kaupmeeste Liidu liikmed korjasid juba paar aastat tagasi kassade juurest eriti õhukesed kilekotid ära, mis on nende kasutamist vähendanud selle ajaga keskmiselt 30%.
Juunist ja juulist jõustuvad kohustused peita poodides alkoholi ja tubaka väljapanekud, millega osad kauplused on juba alustanud. Ebakindlust loob siin asjaolu, et Kaupmeeste Liidu ja Sotsiaalministeeriumi vastavasisulist juhendit ei ole Tarbijakaitseamet järelevalves nõustunud seni aluseks võtma ning oma juhend, mille järgi kauplused saaksid oma plaanid teha, Tarbijakaitseametil puudub. Seega on turul praegu suur ebakindlus lahenduste sobivuse osas.
Sarnaselt möödunud aastatele avavad suured jaeketid ka alanud aastal uusi poode, värskendavad vanu, sulgevad vähemkasumlikke. Nutikassade ja nutipultide kasutus laieneb, tõenäoliselt ka toidukappide teenus, mis möödunud aastast Eesti turul kättesaadavaks muutus. Samuti on oodata jätkuvat toidu e-kaubanduse kojuveo teenuse laienemist uutesse piirkondadesse.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
