Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaupmeeste suurimaks proovikiviks on töötajate hoidmine ja arendamine
OSKA tuleviku tööjõudu ja oskusi analüüsinud uuringust selgus, et kaubanduse erialadel koolilõpetajaid küll jagub, kuid nad ei lähe poodi tööle või püsivad seal lühikest aega. Ettevõtete jaoks muutub üha olulisemaks olemasolevate töötajate hoidmine ja arendamine, nende erialase hariduse väärtustamine ning vajalike täienduskoolituste pakkumine.
Kaubanduse, rentimise ja paranduse ettevõtted moodustavad ligi viiendiku kõigist Eesti ettevõtetest ning pakuvad tööd üle 72 000 inimesele ehk 11% Eesti töötajatest.
Kuna töötajaid napib, tuleb klienditeenindajal vajadusel tegeleda ka juhtimisega seotud ülesannetega ning vastupidi – kaupluse juhataja teeb vajadusel kassatööd. Sealjuures ei väljendu kõrged ootused oskustele töötajate palganumbris. Kaupluste müügipind teenindaja kohta on küll viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud ja müüjate arv vähenenud, kuid klienditeenindajate palk ei ole kasvanud Eesti keskmisega samas tempos. Kuigi kaubandushariduse lõpetajate arv ületab töökohtade arvu, on keskmisest oluliselt madalam palk ning ebasobivad töötingimused põhjuseks, miks koolilõpetajad valdkonda tööle ei taha minna või sealt kiirelt lahkuvad. Tööjõuvoolavuse vähendamiseks tasuks ettevõtetel senisest enam soodustada erialast enesetäiendamist ja tunnustada kvalifikatsiooni omandanuid.
Järjest enam otsivad tööjõunappust ja -voolavust ning palgasurvet tunnetavad ettevõtted lahendusi protsesside automatiseerimisest ja iseteenindusvõimaluste laiendamisest, tänu millele on võimalik töötajate arvu vähendada ning tootlikkust kasvatada.
Ühe lahendusena tööjõunappusele näevad tööandjad ka paindlikku ja lühiajalist õpet ehk nn õpiampse, mille abil saaksid kutsekoolid kiiremini ja efektiivsemalt koolitada ilma erialase väljaõppeta kaubandustöötajaid.
Rutiinsed ostuprotsessid liiguvad digikanalitesse ning tegevused, mis ei too kliendile otsest lisaväärtust (nt kassafunktsioon, riiulite täitmine, tellimuste menetlemine) automatiseeritakse suure tõenäosusega esmajärjekorras. Olulist tulevikupotentsiaali nägid ettevõtjad ka mobiililahenduste laiemas kasutuses. Vabanevad töötajad saavad tegeleda klientide ostukogemuse kvaliteedi tõstmisega, näiteks konsultatiivse müügiga.
Aastani 2028 väheneb kaubanduses, rentimises ja paranduses hõive 2 %
Järgmise kümne aasta jooksul väheneb enim teenindus- ja oskustöötajate töökohtade arv, samaks jääb vaid müügikorraldajate hõive. Lisaks kahaneb vajadus müügiesindajate järele. Hõive kasvu prognoositakse müügi- ja turundusjuhtidele.
Kuna jaeketid võtavad üle hulgikaubanduse ja logistika ülesanded, kahaneb ka hõive hulgikaubanduses. Tarbekaupade lühenev eluiga ja madal hinnatase aga vähendavad vajadust esemete parandusega seotud ametite järele.
Puudust tuntakse kategooriajuhtimise ning sisseostu oskustega töötajatest
Ettevõtjad tõid eriti suure probleemina välja vajaduse kategooriajuhtimise ja sisseostu oskustega töötajate järele, kuid neid oskusi Eesti kutse- ja kõrgkoolides kahjuks veel ei õpetata. Uuringus tehakse ettepanek rakenduskõrgkoolidele pakkuda suuremas mahus vastavasisulisi kursusi ning kaasajastada kaubandusökonoomika õppekava.
Seoses e-kaubanduse kasvuga suureneb kliendiandmete hulk, mille oskuslik kasutamine võib saada ettevõtetele oluliseks konkurentsieeliseks. Seega läheb juhtide ja spetsialistide seas hinda tarbijakäitumise ja müügitulemuste analüüsi oskus.
Hetkel kuum
Tulevikus eeldatakse kaubandustöötajatelt valmisolekut täita ettevõttes erinevaid tööülesandeid ning müügipsühholoogia kasutamise oskusi. Klient ootab üha enam just tema jaoks loodud, paindlikku ning keskkonnasõbralikku toodet ja teenust.
Kaubandustöötajate üldoskusi hinnatakse kõrgelt, vajalik on enese- ja ajajuhtimine, suhtlemisoskus, stressitaluvus, püsivus, tulemustele orienteeritus ning soov ja valmisolek enesetäiendamiseks.
OSKA kaubanduse, rentimise ja paranduse uuringus analüüsiti tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2028 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda täita. Uuringuga saab tutvuda oska.kutsekoda.ee
Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.
OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Enimloetud
5
Viimased uudised
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
