Maxima Eesti tegevjuht Marko Põder tunnistas Pärnu tarneahelakonverentsil, et Maxima uue logistikakeskuse käivitamine Eestis on andnud neile väga hea elukogemuse, mida tuleks nüüd rakendada kõikides riikides nii, et süsteem toimiks tõrgeteta kogu Baltikumis.
Maxima logistikakeskus
  • Maxima logistikakeskus
  • Foto: Raul Mee
Oma otsekoheses ja ausas ettekandes rääkis Põder, et see, millega nad pidid uue logistikakeskuse alguspäevadel kokku puutuma, kuulub pigem huumorivaldkonda ja kui ta sellest teistele räägib, siis sageli teda lihtsalt ei usuta. “Mis toimus 2016. aastal kauplustes, kui uus logistikakeskus avati? Mitte midagi! Kaupa lihtsalt ei tulnud. Kogu ettevõttes oli täielik šokk: teed suure keskuse valmis, aga see lihtsalt ei toimi,” meenutas Põder aegu, mil uus keskus avati.
Nii üllatav kui see ka pole, polnud probleemide allikaks mitte tehnilised tõrked uue keskuse käivitamisel, need seisnesid hoopis inimestes, keda ei suudetud juhtida. “Ettevõttel lihtsalt puudus varasem kogemus ja kompetents juhtida nii suures mahus toimivat keskust. Tööle võeti üle 400 inimese, kellest aga vaid sajal oli mingisugune varasem kokkupuude väikese laoga,” rääkis Põder, kelle sõnul oli väikesest laost tulnud üle meeskonnad, kus olid tekkinud omad liidrid. “Need võtsid selle positsiooni üle ka uues laos. Tekkis üks “hall kardinal”, kes mingil moel juhtis kogu masinavärki. Vanad kalad said mugavamad ja rohkem boonust pakkuvamad tööd, noored tegid ebamugavamaid asju. Õnneks leidsime selle inimese õige pea üles ja saime pakkuda talle võimaluse harrastada seda tegevust kusagil mujal.”
Lisaks ei saanud erinevad korpused ja vahetused omavahel absoluutselt läbi. Päevane vahetus jättis Põdra sõnul kõik ebamugavad toimingud öisele, need mõistagi vihastasid ja jätsid omakorda päevasele veel rohkem tegemata asju. Kaubad hilinesid poodidesse 48 tundi ja enamgi veel. “Sisuliselt jõudis tänane kaup poodi ülehomme. Kuivlao korpuse ja värskete toodete lao töötajad vihkasid teineteist. Tekkisid mikromeeskonnad, kes tahtsid kehtestada oma riiki. Inimesed tulid tööle siis, kui nad tundsid, et täna võiks teha lisatunde ja teenida veidi lisaraha. Sõltumata sellest, kas oli kaupa, mida töödelda, või mitte. Puudus igasugune elektrooniline jälgitavus ja inimeste töökoormuse jagamine vastavalt kaubamahtudele puudus täielikult. Üsna kiiresti saime aru, et peame loobuma väga suurest osast meeskonnast, et seda anarhiat välja juurida,” rääkis Põder.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele