Autorid: Kaubandus.ee , Äripäev • 30. juuli 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta juuniga võrreldes 4%. Müügitulu suurenes viiel ja vähenes kahel tegevusalal. Enim kasvatasid oma müügitulu tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplused, kus müük suurenes aastaga 12%. Keskmisest enam kasvas müügitulu ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju, lilli, istikuid jm (kasv 7%) ning muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (kasv 5%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta juuniga võrreldes 3%.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu vähenes eelmise aasta juuniga võrreldes 2%.

Võrreldes maikuuga vähenes juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu 1%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuu tasemele.

2019. aasta kuue kuuga (jaanuar – juuni) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 5%.

Tugev palgakasv toetab jaemüügi suurenemist

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Juunis suurenes jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu aastases võrdluses 3%. Kuigi kahel viimasel kuul on müügitulu kasv aeglustunud, on selle aasta esimese poolaasta kaubandusettevõtete müügitulu mahukasv oluliselt tugevam kui eelmistel aastal ning on jõudnud ligi 5 %-ga taas kolme aasta taguse kasvu lähedale.

Kaubandusettevõtete müügitulu mahukasv aeglustus aastatel 2015- 2018 ning suurenes möödunud aastal vaid protsendi võrra. Aeglustumise üheks olulisemaks põhjuseks oli inflatsiooniga kohandatud palgafondi (ehk makstud kogupalga) kasvu aeglustumine. Möödunud aasta teisel poolaastal palgafondi kasv taas kiirenes ning suurendas sellega ka tarbimist.

Vaatamata müügitulumahu kasvu aeglustumisele mitmel aastal, on jaekaubandusettevõtetel majanduskriisi järgsetel aastatel üldiselt hästi läinud - viimase üheksa aastaga on nende müügitulu suurenenud kokku 66% (sel aastal 7%) ning inflatsiooniga kohandatuna 35%.

Palgakasv jääb veel vähemalt lähiajal väga tugevaks, inflatsioon eelmise aastaga võrreldes aeglustub, intressimäärad püsivad madalad ning Eesti tarbijate kindlustunne on jätkuvalt väga tugev – need tegurid toetavad tarbimise kasvu. Lisaks sellele tööhõive kasvab, mis toob täiendavat palgamahtu tarbimisse.

Pikemas ettevaates Eesti rahvaarv ja tööealine elanikkond väheneb ning palgakasv aeglustub, mis mõjuvad tarbimise ja kaubandusettevõtete müügitulu kasvule pidurdavalt. Samuti on nii tööealise elanikkonna suurenemine ja rahvastiku ostujõud piirkonniti väga erinev. Statistikaameti prognoosi järgi suureneb rahvaarv vaid Harju- ja Tartumaal, samas kui juba kümne aasta pärast on see pooltes maakondades kümnendiku või enamagi võrra väiksem. Rahvaarvu vähenemine piirab aga kohalikku majandusaktiivsust ning ka tarbimist.