Logistika digitaliseerimine on kaubanduses vältimatu

Isejuhtivad veokid ja täielikult robotiseeritud laod on täna veel ulme või lihtsalt liiga kallid lahendused, mistõttu on ainus võimalus tööjõupuuduses vaevlevas maailmas ellu jääda kogu tarneahela ja müügiprotsesside digitaliseerimine, tunnistavad Eesti suuremate kaubanduskettide logistikajuhid.

E-kaubanduse osakaalu kasv on meie kaubanduskettidele suur väljakutse  Foto: Andras Kralla

Logistikauudised küsis Eesti suurematelt jaemüügikettidelt, mida tähendab nende jaoks nn new logistics ehk kuidas kohandatakse ärimudeleid poliitiliste mõjutuste,tööjõupuuduse ja tarbijate eelistuste muutumise korral.

Tänases lehes vastavad küsimustele Rimi tarneahela juht Taavi Kivisalu, Selveri logistikajuht Hannes Falten ja Maxima Eesti operatsioonide juht Justinas Kirbutas.

Missugust mõju avaldab teie ettevõtte globaalsele tarneahelale kõige enam Hiina ja USA kaubandustüli ning Brexit?

Taavi Kivisalu: Brexitiga seonduv ei ole veel selge ehk seda on raske kommenteerida, sest pole teada, millise kokkuleppega EList lahkutakse. Hiina ja USA kaubandustüli arvele võib panna kogu ELi müüdavate jäätmete turu langust, mahud ida suunal on tõesti vähenenud.

Hannes Falten: Hetkel ja lähitulevikus ei näe me, et need teemad Selverit kuidagi oluliselt mõjutaks. Hoiame end sündmuste arengutega kursis ja oleme valmis muutusteks.

Kui valmis peab ettevõte olema selleks, et senised tarnijasuhted pärast kriisi enam ei tööta, sest tollitariifide kasv mõjutab toodete ostuhinda? Kas kaubanduses võib eeldada tõsiseid tarneahela katkestusi?

Taavi Kivisalu: Enamik meie allhankijatest on Baltikumist ja Euroopa Liidust. Seega ei oska ennustada, kas mõnele neist võib tollitariifide kasv mõju avaldada. Küll aga võib see mõistagi mõjutada puu- ja köögivilja hankijaid, kelle tooted tulevad kaugemalt, näiteks Lõuna-Ameerikast ja mujalt.

Hannes Falten: Meil ei ole olnud ega näe tulemas tarnijasuhetes olulisi probleeme. Ka ei ole meil tarneahela katkestusi olnud ega mingeid märkimisväärseid tõrkeid. Uue partnersuhte loomine ei ole tänapäeval keeruline, sest kõik tahavad midagi müüa.

Justinas Kirbutas: Maxima grupil on keskne hankeüksus, mis katab kõikide riikide vajadusi, kus Maxima tegutseb. Aastate vältel on selles oma ala asjatundjatest koosneval üksusel tekkinud suured kogemused nii globaalsete turgude arengute jälgimisel kui ka erinevate stsenaariumite ja muudatuste prognoosimisel, millest tulenevalt ka vastavatele väljakutsetele reageerime.

Kas ja kuidas on tulevikus lahendatav laotöötajate, tõstukijuhtide ja logistikute tööjõupuudus? Mida on ette võetud probleemide vältimiseks või mida planeerite teha teisiti?

Taavi Kivisalu: Olukord on kahtlemata keeruline. Tänases turuolukorras tuleb tööandjatel olla pidevalt valmis olukorrale reageerima ning tegutsema minimaalselt pooleaastase vaatega tulevikku.

Hannes Falten: Tööjõupuudust saab siinseal töölõikudel lahendada koostööpartnerite abiga. Tööjõupuuduse probleem pole tegelikkuses tõsine probleem, sest tööprotsesside vaates ükski töö tegemata ei jää. Meil on head koostööpartnerid, kes on suutnud tagada Selverile tõrgeteta tarneahela. Samuti oleme ise usaldusväärne partner. Partnersuhetes on alati oluline kahepoolne ja teineteisest lugupidav suhe

Justinas Kirbutas: Sarnaselt kõikidele teistele turuosalistele oleme ka meie silmitsi tööjõupuudusega. Sellest tulenevalt tegeleme pidevalt oma protsesside efektiivsuse tõstmise ja kauplustele parema teenindustaseme pakkumisega. Meie uus logistikakeskus on igati tänapäevane, mis kasutab kõige uuenduslikumat tehnoloogiat. Töötajate hoidmiseks ja motiveerimiseks pakume neile häid töötingimusi, sh pakkudes tööajal sooja sööki, transporti tööle ja tagasi ning konkurentsivõimelist töötasu. Osaliselt kasutame ka ettevõttevälist tööjõudu.

Kuidas mõjutab ettevõtte ärimudeli strateegiat veebikaubanduse kiire kasv? Kas ja kuidas mõjutab veebikaubanduse kasv logistilist jaotusvõrgustikku?

Taavi Kivisalu: Oleneb, mis strateegia ettevõte on valinud. Kui otsustatakse pakkuda ka koduveo lahendust, siis on vajalikud investeeringud masinaparki, näiteks kaubikute näol.

Hannes Falten: Selver on esimene Eesti jaekett, kes nägi vajadust vaadata tulevikku ja arvestada võimalusega, et e-kaubanduse kasv saab olema nõnda kiire, et e-kanalitest tehtud tellimuste kokkupanekuks on tarvis eraldi ladu ja komplekteerimiskeskust. See keskus on meil rajatud ja me näeme, et tulevikus lähevad sama teed ka meie konkurendid.

Kui kaugele olete jõudnud ladude automatiseerimisega?

Taavi Kivisalu: See ei ole meile sugugi võõras teema. Automatiseerimine on aktiivselt päevakorras Rimi Baltikumi keskuses. Kohalikul tasandil on efektiivsus fookuses läbi erinevate digilahenduste kasutuselevõtmise.

Justinas Kirbutas: Meie oleme seni oma protsesse automatiseerinud teatud määral, nt on kaubaaluste sorteerimine osaliselt automatiseeritud – sellega tegeleb töötaja juhitud robot. Et aga kogu tarneahela protsessid on väga komplekssed ja pidevas muutuses, siis lähitulevikus pole veel näiteks tellimuste komplekteerimise protsess automatiseeritav. Ent me tegeleme igapäevaselt oma laohaldussüsteemi (WMS) arendamisega ning vaatame aktiivselt ja huviga sellealaste innovaatiliste lahenduste suunas.

Kas ja kuidas saab automatiseerimisega ära lahendada laotöötajate tööjõupuuduse?

Taavi Kivisalu: Meie oleme proovinud läheneda tööjõupuudusest tingitud probleemi lahendamisele läbi produktiivsuse kasvatamise. Suurem töövõime ja vähem piiranguid oleks samuti abiks.

Hannes Falten: Laotöö automatiseerimisega on võimalik kokku hoida kuni 70% laotöötajatest, kuid Eestis puudub vajadus ja võimekus automatiseeritud laole, sest turg on liiga väike ja seda investeeringut ei saa kunagi tagasi.

Justinas Kirbutas: See sõltub automatiseerituse tasemest ja lao iseloomust – globaalsel turul leidub ka ladusid, kus suurem osa laooperatsioonidest on automatiseeritud.

Missugused arengud toimuvad ettevõttes, seoses digitaliseerimisega?

Taavi Kivisalu: Võiks öelda, et kogu Rimi tellimissüsteem on juba hästi digitaliseeritud. Lisaks olemasolevale koguste planeerimise ning ostutellimuste väljastamisele vajab arendamist veel kõrge potentsiaaliga andmeanalüütika ning robotite kasutamine korduvate tööprotsesside lihtsustamisel.

Hannes Falten: Selver on olnud väga innovaatiline ettevõte. Meil on Eesti kiireim iseteenindussüsteem, võimalus maksta kaupluses mobiiltelefoni rakenduse kaudu, automaatne kaubatellimine, püüdleme paberivabale asjaajamisele nii laopoolel, turunduses kui ka kontori poolel.

Justinas Kirbutas: Esmatähtis on selgete protsesside olemasolu, kogu kollektiivi valmisolek pidevaks valmisolekuks ja kõigis tegevusvaldkondades parenduste otsimiseks. Samavõrra oluline on ka erinevate süsteemide parendamine (WMS, TPS). Ning mis kõige olulisem – pühendunud, professionaalne ja motiveeritud meeskond!

Kuidas olete saavutanud logistikakulude kokkuhoiu?

Taavi Kivisalu: Oleme selle nimel palju vaeva näinud. Peamiselt teeme tööd meeskonna, töökultuuri, tööprotsesside juhtimise, andmete analüüsi ja neist tulenevate otsuste ning pideva innovatsiooni arenguga.

Hannes Falten: Tarneahela efektiivsemaks muutmisega. Lisaks paljude protsessidega, mis puudutavad kadude kokkuhoidu, korduvkasutatavatele veokastidele üleminekut, kaupluste juhendamist tellida kaupa täiskastidega jne. Nende tegevustega on saavutatud väga suured kokkuhoiud.

Millisel määral on senine ostustrateegia muutumas?

Hannes Falten: Kogu ostustrateegia on otseses seoses sellega, mida klient soovib. Selveri sortiment on peegeldus klientide soovidest ja ostukäitumisest. Pole enam kuigi ebatavaline, et kliendid teevad meile ettepaneku mõne toote osas ja see jõuab müügile, samal ajal kaob müügilt midagi, mida enam nii palju ei osteta. Kümme aastat tagasi jälgiti neid arenguid samuti, kuid siis ei saanud veel nii üks ühele öelda, et poode teevad kliendid.

Missugused suundumused mõjutavad tarneahela ja logistika valdkonda 2020. aastal kõige enam?

Taavi Kivisalu: Kõige enam mõjutavad tarneahela valdkonda tööturu olukord, samuti keskkonnasõbralikum tehnoloogia, mis on juba täna kasutamiseks valmis (CNG; LNG autod), samuti automatiseerimine, protsesside kaardistamine ja töö nendega.

Hannes Falten: Keeruline on vastata, et mis mõjutab kõige rohkem, sest muutujaid on liiga palju. Praegu suudab ette näha maksimaalselt kuus kuud. Sündmused, mis mõjutavad logistika valdkonda 2020. aastal kõige enam, on tõenäoliselt veomahu vähenemine, majanduse jahenemine ja võib-olla ka veoautojuhtide puudus (seda eriti juhul, kui hakatakse ehitama Rail Balticu trassi). See tegevus võib ka veohinnad väga kõrgeks ajada.

Justinas Kirbutas: Jätkuvalt aktuaalsed tööjõuturu väljakutsed ja kütusehindade kasv sunnivad meid otsima efektiivsuskohti igapäevategevuses. Samaaegselt otsime pidevalt võimalusi automatiseerituse suurendamiseks, süsteemide parendamiseks ning töötajatele paremate töötingimuste pakkumiseks.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700