Autor: Dr. Ivar Soone • 30. aprill 2020

Kuidas müüa poolküpsetatud (medium-raw) nahkhiirt?

Ettevõtete pakutavad tooted ja teenused on küll samad, kuid nende kunagised tarbijad on ära langenud ning müügid seiskunud, kirjutab majandusteaduste doktor dr. Ivar Soone.

Kui rühm ülikooliteadlasi töötas 2015. aastal USA Rahvusliku Terviseinstituudi rahastusel välja põldhiirte SARS-koroonaviiruse ja Hiina Rhinolophidae-nahkhiirte koroonaviiruse baasil uue hübriid-koroonaviiruse eesmärgiga selgitada selle epideemilisi levikuvõimalusi inimeste seas, ei osanud keegi arvata, et vaid mõne aasta möödumisel aitab taoline nähtamatu batsill kogu maailma hoopis uude, teistsuguste väärtuste ja käitumismustritega ajajärku. Nagu juba tookord uuringuaruandes märgiti, põhjustas uus viirus kopsudes märkimisväärseid kahjustusi ning ei olemasolevad profülaktilised ega ravimeetodid sellega toime ei tulnud, mis on just praeguse kriisi üks olulisemaid kitsaskohti.

Selline teadlaste poolt ligi viis aastat tagasi läbi uuritud ja kirjeldatud olukord on tänaseks kätte jõudnud ja paljud ettevõtted on leidnud end sellest uuest reaalsusest, kus pakutavad tooted ja teenused on küll samad, kuid nende kunagised tarbijad on ära langenud ning müügid seiskunud. Tarbijad on muutnud oma tarbimismustreid ning muist tarbimisotsuseid hoopis kaugemale tulevikku lükanud. Investoritele ei suuda turvatunnet pakkuda ka vanad ja turvalised valdkonnad, nagu naftatööstus ja pangandus. Väikesest avatud teenusmajandusest, milles Eesti järjepidevalt konkurentsieelist nägi, on saanud hoopis konkurentsipuudus.

Ometi on olemas ka neid valdkondi ja strateegiaid, mille puhul kriis on mõjunud hoopis positiivselt ja müügid on mitmekordistunud. Enamasti on need kriisides traditsiooniliselt tõusvad valdkonnad, kuid lisaks neile on COVID-19 kriisi spetsiifikast tulenevalt tõusulainel purjetanud ka enamik e-valdkonna ja kaugtoimimisega seotud ärisid. Selles suhtes võib isegi öelda, et pandeemia on kiirendanud ühiskonna üleminekut e-ühiskonnaks ja sundinud meie ammu uinunud e-tiigrit taas silmi avama. Selliselt oleme tõenäoliselt paremini valmis ka järgnevateks võimalikeks kriisideks, mis on eriti oluline olukorras, kus teadlased ennustavad koroonaviiruse igapäevaelu lahutamatuks osaks saamist samamoodi, nagu seda on juhtunud gripihooaegadega.

Mis aga saab neist ettevõtetest, keda muutused on eriti tugevalt kõigutanud? Siin kehtib sama reegel, mis evolutsiooni puhul: ellu jäävad mitte tugevamad, vaid kohanemisvõimelisemad. Suurusega on seotud vaid probleemide ulatus: väikesed ettevõtted – väikesed probleemid, suured ettevõtted – suured probleemid. Kui mõne taluniku unistus on saada toetust 10 000 euro ulatuses, siis Tallinkil on päästeplaani realiseerimiseks tarvis juba 150 miljonit.

Seega nagu ütleb vana kõnekäänd: suurus pole oluline. Just muutustega kohanemise suutlikkusest on saanud konkurentsieelis koroonaviiruse uues reaalsuses. Ehk teisisõnu: võidavad need, kes oskavad poolküpsetatud nahkhiirt serveerida kui delikatessi, mitte nagu tööõnnetust.

Tulemas veebuseminar: Tarbimine kriisis ja pärast kriisi. Mida ootavad kliendid ja kuidas neid tagasi võita?

Millal: 13.05 kell 11.00 - 12.30

Lektor: majandusteadlane, juhtimiskonsultant ja koolitaja Dr. Ivar Soone (Ph.D.)

Rohkem infot ja registreeru SIIN.

Jaga lugu
Kaubandus.ee toetajad:
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Merilin MerilaKaubandus.ee toimetaja Tel: 5 105 933
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700