Autor: Maarit Eerme • 4. juuni 2020

Põldma sõnul on kõige peamine põhjus kaupluste lahtioleku aega lühendada sotsiaalne. „Kaupluste töötajad soovivad olla rohkem aega oma pere ja sõpradega. Peale kaupluse sulgemist jõuavad töötajad koju alles 23 ajal õhtul. Sellisel hilisel tunnil on keeruline täisväärtusliku aega veeta perekonna ja sõpradega,“ ütles Põldma.

Majanduslikest põhjustest rääkides toob ta näiteks põhjaliku analüüsi. Nad vaatasid 2,5 miljoni külastaja käitumist poole aasta jooksul (september 2019 – veebruar 2020) enda Eesti 67 kaupluses. Tulemustest selgus, et pooltes kauplustes ootasid teenindajad viimasel tunnil kliente, keda ei tulnudki. „See näitab, et see ei tasu ettevõttele ära, kui 0,24% klientidest viimasel tunnil ostu sooritavad. Poole aasta käive viimasel tunnil oli 62 tuhat eurot.“ Põldma sõnul on see täiesti marginaalne ning ei ole võrreldav sotsiaalse kahjuga.

Kolmanda põhjusena toob ta välja mõju ühiskonnale. „Kui palju ressursse me hoiaksime kokku, kui kauplused ei oleks valgustatud, vett ja muid kommunaalteenuseid ei kasutata. Kliima soojenemine on suur mure meile kõigile ning kui kauplused oleksid keskustes kasvõi tunnike lühemalt avatud, siis hoiaksime ühiskondlikult väga palju kokku,“ selgitas Põldma.

Mis juhtub, kui kaupluste avamisaegu vähendada?

Põldma Kaubandusel on üks kauplus Poolas Valgevene piiri läheduses. 2018. aasta märtsil suleti valitsuse otsusega pühapäeviti kõik kaubanduskeskused. „Me olime alguses šokeeritud, kuna pärast seda langes käive poole aasta jooksul 15% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Peale poolt aastat hakkas käive kasvama ning aasta pärast oli käive juba 45% parem, kui aasta varem. Selle näite järgi ei tohiks midagi suurt juhtuda, kui kauplus on terve päeva suletud.“ Põldma sõnul hakkasid inimesed enda käitumist muutma, kuid see võtab aega, sest see päeva pealt ei juhtu.

„Ma näen siin kaks võimalikku lahendust. Kui valitsus ütleb, et nii on ja nii peab, siis seda otsust on raske muuta. See oleks osadele ettevõtetele kasulik, kuid osadele kahjumlik. Ma näen, et kõige mõistlikum oleks kaupmeeste ja keskuste omavaheline kokkulepe,“ ütles Põldma ning lisas, et kui üks keskus lühendab oma avamisaegu ja teised seda ei tee, siis toimub ümberjaotumine muudesse keskustesse ning tarbijakäitumise muutust ei toimu.

Keskused ei saa aga täna omavahel lühendatud tööaega kokku leppida Konkurentsiametiga mitte pahuksisse sattumata. Põldma sõnul peab siin algatus tulema valitsuse või kaupmeeste poolt.

„Kõik analüüsid näitavad, et tegemist on täieliku raiskamisega, ei ole majanduslikult kasulik, antisotsiaalne ning ühiskonnale kahjulik, et kauplused on nii hiliste tundideni avatud,“ ütles Põldma ning lisas, et siinjuures tuleb sellest keskustega aktiivselt rääkida.

Täna on õige aeg

Põldma hinnangul on täna õige aeg kaupluste avamisaegu jäädavalt lühendada, kuna inimesed on oma tarbijakäitumist muutnud. „Hetkel oleks kõige kiirem ja valutum uutele avamisaegadele üle minna. Usun, et Eestis suudame panna inimesed oma ostud varem sooritama 2-3 kuuga.“

Kaupluste lühendamine päeva lõpust tund aega oleks kõigile parem. „Suurt majanduslikku efekti ma siit ei näe, kuid selle sammuga vähendame kulu ühiskondlikus mõttes.“ Põldma sõnul on aeg lõpetada raiskamine. „Kõik peavad pingutama, kuna me sõltume üksteisest – oleme üks suur mesilaspere.“