Autor: Helen Külaots • 7. märts 2023

Roosiku šokolaadivabrik on väike pereettevõte, mis asub Võrumaal Roosiku külas. Oma tootmise on nad sisse seadnud vanasse koolimajja – omanike, Merikese ja Aivo 6-lapseline pere elab hoone teisel korrusel, alumisel käib vilgas magusatootmine.

Kuidas jõudsid Eestis tehtud šokolaadid Jaapanisse?

Ettevõtte asutaja Aivo Alev ütleb, et Jaapan on nende esimene ekspordiriik ja sinna saamine omamoodi juhuste kokkusattumus. “Eesti vabariigi 100. aastapäeva raames toimus Jaapanis Eesti Festival. Selle puhul käis grupp sealseid ajakirjanikke Eestis ringreisil. 3-tunnise raadiosaate tarbeks käidi filmimas ka Võrumaal ja Setomaal. Janne Funk, kes oli selle delegatsiooni eestvedaja, tutvustas külalistele muuhulgas Roosiku šokolaadivabrikut,” räägib ta.

Vastastikune sümpaatia tekkis koheselt. Alev ütleb, et Tokyo populaarseima raadiojaama üks asutajatest, härra Nakasone ja tema abikaasa jäid Roosikule ka ööbima, mis aitas paremini teineteist tundma õppida. “Üllatusega tõdeti, et kuigi elatakse nii erinevatest kultuuriruumides ja geograafiliselt üksteisest kaugel, on elufilosoofia ja väärtused uskumatult sarnased.”

Sellel hetkel olid Aivo ja Merike läinud just tavaliselt šokolaaditootmiselt üle tooršokolaadi tootmisele, millest nende külalised vaimustusid. “Sealt tuligi koos Jannega külalistepoolne tõuge aidata Roosiku šokolaad Jaapani turule,” kirjeldab Alev protsessi.

Jaapani distribuutori leidmisele ja selle esindaja siia jõudmiseni kulus 1,5 aastat!

“Siia jõudes tutvus distribuutori esindaja peensusteni kogu meie tootmise ja pereettevõtluse looga, et seda kõige paremal viisil Jaapanis kohalikule tarbijale edasi anda. Edasi kulges kõik kiirelt – koostöös Jaapani disaineriga uute pakendite välja töötamine Jaapani turu jaoks, lõputul hulgal dokumentide edastamist JAS`i (Japanese Agricultural Standards, Jaapani mahemärgis) jaoks ning näidiste saatmine erinevate messide tarbeks.”

Alev ütleb, et kuna Jaapan oli Roosiku ettevõtte jaoks esimene ekspordiriik, on sellest saadud omajagu õppetunde. “Jaapanlaste jaoks on ühtlane kvaliteet ja toote pidev täiustamine (jp.k kaizen) esikohal. Täpsus ja pidev täiustumine on saatnud meid kõik need aastad. Kontroll on mitmekordne, sest lisaks Eesti seadusandlusest ja meie enda initsiatiivist tooteid ja tooreinet testida on ka Jaapanis mõned suuremad edasimüüjaid, kes pisteliselt müügil olevaid tooteid laborites testivad,” ütleb ta.

Kuidas Jaapani turul praegu läheb?

Alev ütleb, et õnneks on Jaapanist tulnud palju positiivset tagasisidet nii toodete maitse, funktsionaalsuse (tooršokolaad on kohalikul turul n-n superfood) kui ka pereettevõtluse loo kohta – plaanime seal turul edasi laieneda. “Näiteks hetkel arendame Jaapani turu jaoks uusi tooteid: matcha šokolaad ja matcha šokolaadiga kaetud metspähklipallid,” ütleb ta.

Roosiku šokolaad on müügil ka Eesti suuremates toidupoodides

Kasekamp ütleb, et Selverisse said nad oma tooted enda initsiatiivil. „Võtsime ise Selveriga ühendust ja mõne poe juhatajad olid selleks ajaks meie toodetest juba kuulnud ka. Väärtustame väga Selveris müümise võimalust, sest neil on poodide võrgustikuga kaetud terve Eesti. See on muutnud šokolaadide kättesaadavuse lihtsaks ja mugavaks.“

Hinnatõusu kompenseerivad enda lisatöötundidega. Kasekamp ütleb, et tooraine kättesaadavusega pole neil siiani probleeme olnud, kuid üldise hinnatõusu tõttu on nad panustanud tootmisesse palju enda isiklikku aega. „See on ilmselt paljude pereettevõtetega nii, et töö ja eraelu on tihedalt läbi põimunud,“ muigab ta.