Eesti Pank laseb igal aastal ringlusesse keskmiselt 50 tonni 1- ja 2sendiseid euromünte, kuid taasringlusesse jõuab neid palju vähem. Kaasnevate tootmiskulude ja keskkonnamõju tõttu pole väikeste müntide tootmisega jätkamine otstarbekas ning riik otsib võimalusi nendest loobumiseks.
- Riik tahab vabaneda 1- ja 2sendistest. Foto: Liis Treimann
Inimesed saavad 1- ja 2sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga vähe – mündid on rahakotis tülikad, kipuvad kaotsi minema ja nende ostujõud on väike. 1- ja 2sendiste tootmis- ja käitlemiskulud ning keskkonnamõju on aga nende väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti pangad on välja andnud ligikaudu 2 miljonit pangakaarti ja neid kasutavad Eesti elanikud peamiselt ostude tegemiseks, kuid regulaarselt võetakse pangaautomaatidest ja müügikohtadest välja ka arvestatav kogus sularaha.
Tehnoloogiapartner Nixor on partner selle sõna kõige otsesemas mõttes – koostöös klientidega arendatakse välja täpselt nende vajadustele vastavad info- ja turvatehnoloogiad, efektiivsed ja töökindlad süsteemid, mis toetavad äri pikaajalist edu. Spetsiaalselt kaubandusettevõtete jaoks loodud kassatarkvara NexuFront käib efektiivsuse, turvalisuse ja tehniliste võimaluste poolest alati mitme sammu võrra ees. Pidevalt arenduses olev platvorm on operatiivne ning võimaldab teha kohandusi vastavalt tehnoloogia arengule ning jaemüügi muutuvatele vajadustele.