Eesti Pank laseb igal aastal ringlusesse keskmiselt 50 tonni 1- ja 2sendiseid euromünte, kuid taasringlusesse jõuab neid palju vähem. Kaasnevate tootmiskulude ja keskkonnamõju tõttu pole väikeste müntide tootmisega jätkamine otstarbekas ning riik otsib võimalusi nendest loobumiseks.
Riik tahab vabaneda 1- ja 2sendistest.
  • Riik tahab vabaneda 1- ja 2sendistest.
  • Foto: Liis Treimann
Inimesed saavad 1- ja 2sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga vähe – mündid on rahakotis tülikad, kipuvad kaotsi minema ja nende ostujõud on väike. 1- ja 2sendiste tootmis- ja käitlemiskulud ning keskkonnamõju on aga nende väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured.

Seotud lood

Uudised
  • 26.04.23, 11:09
Iga kuues kaardimakse tehakse nutitelefoni või -kellaga
Eesti pangad on välja andnud ligikaudu 2 miljonit pangakaarti ja neid kasutavad Eesti elanikud peamiselt ostude tegemiseks, kuid regulaarselt võetakse pangaautomaatidest ja müügikohtadest välja ka arvestatav kogus sularaha.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.06.26, 06:00
Alkoholituru langus sunnib hulgimüüjaid strateegiat muutma: kasv tuleb nüüd esmatarbekaupadest
Alkoholi tarbimise vähenemine nii Eestis kui Euroopas tervikuna muudab põhjalikult jookide ja hulgimüügi turgu. Mõne ettevõtte jaoks tähendab see kasvavat survet traditsioonilistes kategooriates, teistele annab see aga ajendi hoogustada laienemist suundades, millest saab tulevikus nende äritegevuse tugevam tugisammas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele