Riik otsib võimalusi pisisentidest vabanemiseks

Eesti Pank laseb igal aastal ringlusesse keskmiselt 50 tonni 1- ja 2sendiseid euromünte, kuid taasringlusesse jõuab neid palju vähem. Kaasnevate tootmiskulude ja keskkonnamõju tõttu pole väikeste müntide tootmisega jätkamine otstarbekas ning riik otsib võimalusi nendest loobumiseks.
Riik tahab vabaneda 1- ja 2sendistest.
  • Riik tahab vabaneda 1- ja 2sendistest.
  • Foto: Liis Treimann
Inimesed saavad 1- ja 2sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga vähe – mündid on rahakotis tülikad, kipuvad kaotsi minema ja nende ostujõud on väike. 1- ja 2sendiste tootmis- ja käitlemiskulud ning keskkonnamõju on aga nende väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured.

Seotud lood

Uudised
  • 26.04.23, 11:09
Iga kuues kaardimakse tehakse nutitelefoni või -kellaga
Eesti pangad on välja andnud ligikaudu 2 miljonit pangakaarti ja neid kasutavad Eesti elanikud peamiselt ostude tegemiseks, kuid regulaarselt võetakse pangaautomaatidest ja müügikohtadest välja ka arvestatav kogus sularaha.
  • ST
Sisuturundus
  • 08.04.26, 11:00
Kaupmehe varjatud kulud: leppetrahvid ja töövaidlused
Kaupmeeste kasumit ei mõjuta ainult müüginumbrid, vaid ka lepingutes peituvad riskid ja igapäevased personalivalikud. Saates „Kaupmehe eduvalem“ arutletakse, kuidas leppetrahvid ja töövaidlused võivad ettevõttele märkamatult suuri kulusid tekitada ning mida teha, et neid ennetada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele