• 25.10.10, 09:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Juhtkiri: uus sajatus eesti keeles - emateab

Eks ole ju kummaline, et maailma suurimate keelte sekka kuuluvad inglise ja vene keel kubisevad ema-teemalistest sajatustest, kuid eesti keelest me ühtki sellist ei leia.
Tänane Äripäeva artikkel infokataloogi emateab.ee pehmelt öeldes kummalisest äriajamismeetodist võib seda olukorda nüüd muuta. Kuid kas uus sajatus, emateab, juurdub eesti sõimusõnade leksikoni? Või hoopis eesti ärikeele sõnaraamatusse? Ema seda teab.
Infoportaali emateab.ee haldava ettevõtte Directa lepingute sõlmimise viis pälvib ettevõtjate pahameelt, sest telefonikõnele vastav ettevõtja ei oska aimatagi, et müügiagendiga vestlemise tulemuseks on leping portaalipidajaga ning arve andmete portaali registreerimise eest. Arve mittetasumine toob juba asjaajamise inkassofirmaga. Ning kuigi üks Eesti tuntumaid advokaadibüroosid väidab, et lepingut sellisel juhul siiski sõlmitud pole, väidavad emateab-mehed, et leping on sõlmitud ning raha tuleb ära maksta. Artiklist selgub ka, et Directa emafirma on sarnase käitumisega Soomeski pahameelt pälvinud. Emateab!
Äripäevale ei meeldi, et meie seas on endiselt sääraseid "ärimehi", kes ei taha ühiskonnale mingit toodet toota või vahendada, midagi leiutada või lihtsalt vajalikku teenust müüa, vaid püüavad kaaskondseilt mõne kavala skeemikesega raha kätte saada.
Äripäev kirjutas 2006. aastal artikli ühest Rakvere FIEst, kes saatis ettevõtetele arveid ohutu autoliikluse teenuse eest, kusjuures teenuseks pidas see FIE arvega samas ümbrikus leidunud koopiat SL Õhtulehe artiklist "Mercedese surmasõit lõppes tulemöllus". Esitatud arve oli 2500krooni suurune, viivisintressiks 0,5% päevas. Tõsi, Äripäeva artikli ilmumise ajaks polnud ükski sellise kirja saanuist seda arvet tasunud. Ning tegelikult on selliseid õngitsejaid maailm täis, nn Nigeeria kirjade kõrval meenuvad mobiilihelinate-mängude pakkujad ja ühepoolselt karme lepinguid sõlmivad pealinna parklad.
Ei tea, kas see on nüüd liiga pateetiline, kuid Äripäevale on tegelikult üsnagi meeltmööda viimase saja aasta jooksul Eesti inimeste suureks kasvamisel kaasas käinud õpetussõnad: tee tööd ja näe vaeva, küll siis tuleb ka armastus. Ehk tasu, kui lubate. Äripäeva arvates tuleb enne midagi ära teha, midagi tõeliselt vajalikku ning alles siis saab tasust rääkima hakata. Ja isegi kui tegemise all peetakse silmas mõne kavala skeemi väljamõtlemist, siis võiks selline inimene ju kirjanikuks, reklaamikunstnikuks või suhtekorraldajaks hakata. Või mõne erakonna kampaaniameistriks. Sellestki tõuseks ühiskonnale kindlasti rohkem kasu kui lihtlabasest ärategemisest.
Käesolevaga loeme Directa OÜ-le (asukohaga Tallinn, Ehitajate tee 114) esitatuks 26 400kroonise arve ettevõtte nime, ärinime, eesmärke, visiooni ja missiooni tutvustava artikli avaldamise ja levitamise eest ajalehes Äripäev ja veebilehel aripaev.ee. Arve tasumata jätmise puhul oleme sunnitud pöörduma ema-teab-kuhu.
Autor: Äripäev .

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.24, 16:14
Advendikalender: kuidas sai lastele loodud kingikogumikust kõigile mõeldud hitt-toode
Advendikalendrid olid eelmisel sajandil peamiselt lastele turustatud viletsavõitu šokolaadiga kommikarbid, mille aknaid avati igal jõulueelsel päeval, lootuses leida kartongi tagant midagi erilist. Ehk oled tähele pannud, et advendikalendrite valik on poelettidel aga igal aastal järjest mitmekesisemaks muutunud. Oma minikingikogumikega on tulnud turule nii mänguasjatootjad, sokikaupmehed, küünlavalmistajad kui ka ilubrändid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele