Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swed: Jutt kaubanduse rahastamise surmast on liig
Ehkki kuuldused kaubanduse tarneahela finantseerimise surmast on tugevasti liialdatud, on üleilmastumine ja infotehnoloogia võidukäik muutnud ettevõtjad mugavaks.
Traditsiooniliste kaubanduse finantseerimise viiside kasutamine, nagu näiteks akreditiiv või dokumentaalne inkasso, on vähenenud viimasel 60 aastal järjepidevalt. Näiteks on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ehk ICC) arvestuste kohaselt tänaseks vaid umbes 30% rahvusvahelisest kaubandusest pankade poolt vahendatav. Samal ajal on saanud järjest hoogu juurde arveldamine avatud arvega – see on arveldamisviis, kus hankija paneb kauba teele ning annab ostjale kokkulepitud makseaja ning maksepäeva saabudes teeb ostja müüjale rahaülekande.
Rahvusvahelise kaubanduse puhul, kus partner asub kaugel, osapooli lahutavad erinevad äritavad ja seaduste nüansid ning sõltutakse lugematutest välisteguritest ja hinnakõikumistest kuni eurotsooni enda muredeni, ei ole üksnes avatud arve kasutamine äri jaoks aga jätkusuutlikult riskivaba käitumine. Maailm oli muutunud.
Uurisin ettevõtjate teadlikkust nende riskide kaardistamisel ja maandamisel, palusin kolmel rühmal nimetada tüüpilised riskid vastavalt tarneahela etapile - ettevalmistus, tootmine või müük – ning leida neile parimad lahendused, olgu siis garantiide, lepingute või finantseerimise vormi kaudu.
Riske tuntakse, kuid ei osata maandada
Riskidest kaardistasid ettevõtjad näiteks turuhindade kõikumise, rahvusvaheliste litsentside puudumise, tarneaja nihkumisest tulenevad trahvid, kvaliteedinõuetele mittevastavuse ja maksete hilinemise.
Märksa vähem edukad oldi lahenduste pakkumisel kirjeldatud riskide maandamiseks. Selgus, et sageli loodetakse pikemaajalistele lepingutele, tingimuste fikseerimisele või rahavoo ajatamisele – ehk asjadele, millega äri vastaspool ei pruugi üldse nõustuda.
Omades ettevõtjatena kogemust nii müügi, tootmise kui ka vahendamise valdkondadest, oldi kõige ebakindlamad sobivate lahenduste pakkumisel just tarneahela esimeses faasis, kus toimub tootmise ettevalmistamine. See on etapp, kus võivad realiseeruda varustajapoolsed riskid, tabada toorainete ootamatu hinnatõus või loobub ostja tellimusest sootuks.
Super-IT seob ahelad
Ettevõtted on alati pööranud palju tähelepanu füüsilise tarneahela optimiseerimisele, ilma efektiivse tarneahelata ei saa ettevõte olla kasumlik. Seevastu on olnud finantstarneahela optimiseerimine tunduvalt aeglasem, ehkki just selles vallas võib ettevõtjatel olla palju peidetud võimalusi. Silma peab peal hoidma rahvusvahelistel arengutel, kus finantseerimine on vaid üks osa tarneahelast kui tervikust: ideaalses maailmas oleksid omavahel super-IT-süsteemiga ühendatud mitte ainult ostjad, müüjad ja finantseerijad, vaid ka muud teenusepakkujad, nagu näiteks ekspediitorid ja kindlustusfirmad.
Ettevõtjad peavad enne rahvusvahelisse ärisse suundumist mõtlema läbi tarneahela kui terviku ning kaardistama võimalikud finantseerimise probleemkohad alates hankijatele tasumisest kuni tellijatelt kauba eest maksete laekumiseni. Lahenduste leidmiseks tasub kindlasti küsida nõu oma pangalt või teistelt finantseerimisteenuste pakkujailt, et vältida tarneahela erinevatel etappidel võimalikke kulukaid karisid. Hea meel on tõdeda, et Eesti noorte ettevõtjate seas on siiski juba palju teadlikke ostu- ja müügijuhte, kellel on olemas rahvusvaheline kogemus ning kes oskavad näha konkurentsimaastikul valitsevaid riske tervikuna.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse finantseerimises on ees huvitavad ajad. Ühelt poolt järk-järguline tarneahela erinevate osapoolte omavaheline integreerumine, teisalt uued regulatsioonid finantsasutustele, mis ei muuda ettevõtjate jaoks kauplemist kindlasti odavamaks. Oma seljatagust saab kindlustada aga vaid iga ettevõtja ise ja rahvusvahelistel vetel on head partnerid selle edu juures ainult lisaboonuseks.
Hetkel kuum
Käesoleva arvamusloo kirjutamise ajendiks oli osalemine 13. septembril Tallinnas toimunud Ekspordi maailmakonverentsil. Autor väisas konverentsil kaubanduse tarneahela finantseerimist käsitlenud töötuba ja tema kogemus näitas, et ettevõtjate teadmised riskide maandamisest rahvusvahelises äris on puudulikud.
Autor: Age Valgepea
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
