Euroopa jaekaubanduse tegevuskava

Jae- ja hulgikaubandus moodustab 11% EL-i (Eestis 11,5%) SKPst ning kõnealuses valdkonnas on tegev EL-is ligi 15% (Eestis 13,5%)  kogutööjõust. Nimetatud sektoris tegutseb Euroopas rohkem kui 6 miljonit ettevõtjat, st 29 % kõigist ELis tegutsevatest ettevõtjatest.

„Euroopa 2020” strateegia raames on jae- ja hulgimüügisektoril majanduskasvu ja töökohtade loomisel täita oluline roll: tegemist on tähtsate sektoriga, mis võib edendada üleminekut nii jätkusuutlikumale majandusele kui ka säästlikumatele tarbimisharjumustele. Tõhus tegutsemine kõnealuses sektoris mõjutab nii konkurentsi, innovatsiooni, hinnasuundumusi kui ka konkurentsivõimet.

Siiski eksisteerib Euroopas jätkuvalt tõkkeid, mis takistavad tõhusa ja konkurentsivõimelise ühtse jaekaubandusturu loomist. 2012. aasta mais avaldatud tarbijate tulemustabeli kohaselt ei ole ELi ühtne jaekaubandusturg „veel kaugeltki täielikult integreeritud”. Mitmesugused tõkked takistavad ka piiriülest sisseostmist ning jaemüüjate turule sisenemist. Ühtse jaekaubandusturu arengut takistavad asjaolud määrati kindlaks komisjoni kaubandus- ja turustusturu järelevalve aruandes.

Kui teenuste direktiivis ja selle järelmeetmetes määratakse kindlaks teenuste valdkonna üldstrateegia, siis käesolev tegevuskava keskendub konkreetselt jae- ja hulgimüügisektorile. Tegemist on ühtse jaekaubandusturu tegevuskavaga, millega edendada sektori majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast võimekust ning tagada strateegia „Euroopa2020” eesmärkide täielik täitmine.

Olukord Euroopa jaemüügiteenuste sektoris on mitmetahuline ja keeruline. Seega puudub probleemidele ühtne lahendus ega saa neile läheneda ühtviisi. Jaekaubandussektori mitmekesisus hõlmab erinevusi muuhulgas teenuseosutajate tüübi (VKEd või suuremad äriühingud), ülesehituse (sõltumatute jaemüüjate grupid, ühistud, korporatsioonid jne), müügipunktide suuruse, formaadi, tootesarjade, hõlmatud tarneahelate, asukohtade, ärimudelite, vertikaalse integratsiooni tasemete, omandisuhete ja äritegevuse ulatuse poolest.

Muutused jaekaubandussektoris

Kahe viimase aastakümne jooksul on ELi majanduse moderniseerimise tulemusena jaekaubandussektor oluliselt muutunud. Tekkinud on mitmeid tootesarjade müügiga tegelevaid müügivõrgustikke. Vertikaalne integratsioon on võimaldanud jaemüüjatel saada kasu tõhusamast turustamisest ja logistikast. Suuremad jaemüüjad on saavutanud hankeprotsessis märkimisväärset mastaabisäästu, suurendades nii tarnijatega suheldes oma läbirääkimisjõudu. Keskse hankimise tulemusena on tarnimine muutunud järk-järgult rahvusvahelisemaks nii ELis kui ka kolmandatest riikidest ostes. Teadmiste ühendamiseks ning mastaabisäästu saavutamiseks on loodud ostualliansse ja jaekaubandussektoris tegutsevate sõltumatute VKEde gruppe. Lisaks sellele on jaemüüjate soov reageerida paremini tarbijate nõudmistele pannud neid kasutama ka omamärgitoodete sarju.

Üheskoos on sellised muutused toonud kaasa müügipunktide, formaatide ja tootesarjade arvu kasvu. Suurenenud konkurents ja marginaalide kokkukuivamine on siiski sundinud paljusid väikeseid sõltumatuid kauplusi ja VKEdest tootjaid/tarnijaid oma tegevuse lõpetama. Suurenenud surve töötingimustele ei ole tarbija seisukohalt olnud tingimata ainult positiivne ning on mõnikord isegi suurendanud ELi ökoloogilist jalajälge.

Tulenevalt eeltoodust on Komisjon on kindlaks määranud järgmised viis põhiprioriteeti konkurentsivõimelisemate ja jätkusuutlikumate jaemüügiteenuste väljatöötamiseks:

1. Tarbijate otsustuspädevuse suurendamine – see peaks muu hulgas saavutatama toodete hindade ja kvaliteedi kohta läbipaistvama, usaldusväärsema ja kergemini võrreldava teabega.

2. Parem juurdepääs jätkusuutlikumatele ja konkurentsivõimelisematele jaemüügiteenustele – nii traditsioonilise kui ka e-kaubanduse vormis toimuv jaemüük saaks kasu paremast juurdepääsust turgudele, seda eelkõige selgemate ja läbipaistvamate asutamiseeskirjade kaudu.

3. Õiglasemad ja jätkusuutlikumad kaubandussuhted jaemüügi tarneahelas – sidusrühmad saaksid kasu raamistikust, mille abil tõhusalt võideldakse ebaausate kaubandustavade vastu.

4. Innovaatilisemad lahendused – sidusrühmadele oleks kasulikum, kui uurimistulemused jõuaksid kiiremini turule.

5. Parem töökeskkond – nii töötajad kui ka tööandjad saavad kasu paremate töötingimuste loomisest ning lõhe kõrvaldamisest nõutavate ja pakutavate oskuste vahel.

Nagu Euroopa tarbijakaitse tegevuskavas ja e-kaubanduse tegevuskavas märgitud, hakkab komisjon tegema kaupmeestega koostööd, et töötada välja käitumisjuhendid, heade tavade suunised ja/või muid juhiseid.

Euroopa Komisjoni teeb aktiivset koostöö rahvusvaheline jae- ja hulgikaubandusettevõtjate ja organisatsioonide ühendus EuroCommerce. Eesti Kaupmeeste Liit on EuroCommerce liige aastast 1998.

Euroopa kaupmehed hindavad, et Euroopa Komisjon tunnustab seda rolli, mida kaubandus omab kogu majanduses. Kaubandus on kasvu ja töökohtade loomise veduriks, kuid selle toimimiseks on vaja võrdseid võimalusi, kus kaubandus saab toimida sujuvalt ja etteaimatavalt, kus tarbijainfo ja –kaitse standardid on ühtlustatud ja korrektselt rakendatud, kus on kaotatud põhjendamatud piirangud, tarnete territoriaalsed tõkked, kus ettevõtlus ja innovatsioon on muudetud lihtsaks ning seda ka soodustatakse.

Järgmise sammuna luuakse jaekaubanduse konkurentsivõime töögrupp, mis annab tegevuskava loomise protsessile hoogu ja vajaliku suuna käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks, mitte aga regulatsioonide suurendamiseks.