Jaekaubandus 2025

1. Rendipinna osas on nüüd selge eelis mitte uusehitustel, vaid olemasolevate keskuste ümberehitusel.

2. Ostukeskused rendipinnaga kuni 20 000 ruutmeetrit on ka edaspidi edukad, tingimusel, et nad paigutuvad aktiivselt linnakeskkonda ja samas on dialoogis ümbritseva linnaruumiga. Mõtlemine, et igal ostukeskusel peab olema sissepääs, et suunata kõiki kliente keskuses liikuma nii, et nad näeksid oma liikumisteel kõiki kauplusi ja lahkuksid alles kõikide ostude sooritamist on iganenud. Tänapäeval peavad ostukeskused moodustama terviku avaliku ruumiga, isegi kui on oht, et mõned kliendid teatud avalikku ruumi ei külasta. Ostukeskused, mis on avalikust ruumist ja keskkonnast ära lõigatud saavad jääda ellu ainult väga piiratud kogukonnakeskustena.

3. Kõige rängemalt tabavad need muutused keskmise suurusega ostukeskusi. Paljudel juhtudel on nad liiga suured, et kujuneda elujõuliseks avalikuks ruumiks ja liiga väikesed, et pakkuda arvukaid lisakogemusi erinevate teenuste või tegevuste pakkumise, nt meelelahutuse näol.

4. Ideaaljuhul peaksid kaubanduspinnad moodustama ostukeskuste kogupinnast 60% ja ülejäänud pinnad võiksid olla restoranid, tervishoiuasutused, haridusasutused, kohtumispaigad, seiklusalad, spordirajatised jne.

5. Keskuste äri peaks olema selline, et see on võimalikult paindlik. Praeguste 10+5 rendilepingute aeg on mööda saamas. Uueks reaalsuseks on saanud pop-up ehk hüpikpoed, mis tegutsevad näiteks paar päeva ning kuni kolmekuulised rendilepingud. See tähendab, et ostukeskused on muutumas pigem sagimist täis olevateks turuplatsideks kui ostutänavate koopiateks.

6. Ostukeskused peavad samas leidma võimaluse pakkuda rentnikele pindasid, mis on unikaalsed, toetavad rentniku identiteeti ja asetavad tarbija tähelepanu keskmesse.

7. Ühelt poolt on äritingimused nende muutuste teostamisel muutunud üha karmimateks. Teiselt poolt on abiks püsivalt madalad intressimäärad, nagu ka asjaolu, et ostukeskusi on juba füüsiliselt piisaval arvul olemas ja ümberehitused on palju odavamad kui uusehitused.

Eriti suurte ostukeskuste puhul pindalaga 70 000 ruutmeetrit ja rohkem võib näha uusi võimalusi, kuna nende käsutuses olev pind võimaldab leida neile seninägematuid kasutusvõimalusi väga mõistlike kuludega. Ühelt poolt võimaldab see kiiresti reageerida uutele pakkujatele Euroopas, kellest mõnel on väga ruumimahukas kontseptsioon. Teisest küljest on alati võimalik integreerida ostukeskusesse lisaks kaubandusele raamatukogu, kooli või ka meditsiinikeskust. Meil on juba esimesi näiteid suuremahulistest mööbli- ja sisustuspakkumistest, mida on edukalt eri riikides katsetanud näiteks IKEA.

Kõigi nende tegevuste põhieesmärk on luua selge ja suuresti kohalik identiteet, mis on võimeline andma tarbijale erinevaid unikaalseid kogemusi. Siin etendavad suurt rolli uudsed disainilahendused, sobiv meeleolustik ja visuaalsed muudatused, mida dikteerib juba tarbija.

Oma töös näeme, et tulevik pakub eriti suurt võimalust suurtele ja ülisuurtele keskustele, mida on võimalik funktsionaalselt "hübriidistada" ja mis on ehituslikult ja äriliselt paindlikud, et kiiresti uute väljakutsetega kohaneda. Selle üheks eelduseks on sujuv era- ja avalik transporditaristu. Võimalusi suurendavad hästi hallatud ja mõistlikud rahastamistingimused. Kõik see loob märkimisväärseid võimalusi olemasolevate ostukeskuste ümberehitusprojektidele, mille amortisatsioonikulud on suuresti juba kantud. Leian, et kõik need ostukeskuste ees olevad väljakutsed toovad kaasa suuri struktuurseid ja ärilisi muudatusi, mis minu arvates on selle valdkonna arengule kindlasti kasulik. Olles pikki aastaid osalenud Euroopa kaubanduskeskuste nõukogu arhitektuurivõistluste töös kohtunikuna olen märganud, et viimaste aastate auhinnatud, st Euroopa parimad ostukeskuste projektid pakuvad suuresti samu lahendusi, aga erinevas mastaabis. Tõeline innovatsioon on alanud ja nüüd on vaja tagada, et see ei rikuks aastakümneid järeleproovitud ja end tõestanud jaekaubanduskontseptsioonide kvaliteeti ja nõudeid. Käimasolevad muutused jaekaubanduses tähendab seda, et ka kinnisvara muutub üha elastsemaks ja et jaekaubanduses on kõik üheaegselt nii muutumas kui ka jääb samaks.