Jaekaubandus 2025

Jaekaubanduse ümberkujundamine majandusharust, mis püüdis rahuldada kliendivajadusi võimalikult asjatundlikult ja ökonoomselt on täies hoos. Eriti rängalt on see tabanud jaemüügi kõige konsolideeritumat vormi ehk kaubanduskeskuste äri, kirjutab Euroopa ühe suurima arhitektuuri- ja projekteerimisettevõtte ATP juhatuse esimees Christoph M. Achammer ajakirjas Across.

Foto: Pixabay.com

21. sajandi esimese paari kümnendi jooksul on aset leidnud dramaatilised muutused. Enam ei ole võimalik liigitada kliente selgelt vastavalt nende päritolule, ostujõule ja eelistustele. Tänapäevased tarbijad kas ostavad ükskõik mida ükskõik kus või siis ei osta. Selle nn hübriidkliendi väljakujunemisega kaasneb ka selge demograafiline muudatus. Lääne ühiskonnas suureneb vanemaealiste osakaal, samal ajal kasvavad ka nende käsutuses olevad rahalised vahendid ja soov olla sotsiaalselt aktiivne. Kuna nende pered on juba iseseisvad, siis otsib see põlvkond muid suhtlusvahendeid ja kogemusi. Miks ei võiks tulevikus sellise suhtlemise kohaks olla just kaubanduskeskused. Lisaks on vahepeal tekkinud uus diginomaadide põlvkond, kes suhtub omandisse täiesti teistmoodi. Seetõttu eelistavad milleniaalid mitte asju omada, vaid jagada ning kogeda, mitte tarbida. Vaatamata digimaailma tohutule progressile, usun, et nende kogemuste vahetul jagamisel on suur tulevik.

Uute tehnoloogiate kiire areng tähendab seda, tulevikus saab nõudlust rahuldada muul moel kui tingimata traditsioonilise jaekaubanduse kaudu. Jaekaubandus, eriti kaubanduskeskused, on seega muutumas kohaks, kus kohtutakse ja jagatakse kogemusi, suheldakse ja osaletakse ad hoc tegevuses. Samas tähendab meid kõikjal ümbritsev digitaalmaailm seda, et tasakaaluks muutub nn ebatäiuslik ja nostalgiline reaalmaailm inimestele üha huvitamaks võimaluseks end kasvõi hetkeks digimürast välja lülitada. Mida see kõik tähendab praeguse kaubanduskeskuste kui infrastruktuuri jaoks?

Olles osa Euroopa ühest suurimast arhitektuuri- ja projekteerimisettevõttest, mis iga aasta tegeleb kuni 200 000 ruutmeetri suuruse rendipinna rajamisega, oleme analüüsinud jaekaubanduse arengut läbi seitsme aspekti:

1. Rendipinna osas on nüüd selge eelis mitte uusehitustel, vaid olemasolevate keskuste ümberehitusel.

2. Ostukeskused rendipinnaga kuni 20 000 ruutmeetrit on ka edaspidi edukad, tingimusel, et nad paigutuvad aktiivselt linnakeskkonda ja samas on dialoogis ümbritseva linnaruumiga. Mõtlemine, et igal ostukeskusel peab olema sissepääs, et suunata kõiki kliente keskuses liikuma nii, et nad näeksid oma liikumisteel kõiki kauplusi ja lahkuksid alles kõikide ostude sooritamist on iganenud. Tänapäeval peavad ostukeskused moodustama terviku avaliku ruumiga, isegi kui on oht, et mõned kliendid teatud avalikku ruumi ei külasta. Ostukeskused, mis on avalikust ruumist ja keskkonnast ära lõigatud saavad jääda ellu ainult väga piiratud kogukonnakeskustena.

3. Kõige rängemalt tabavad need muutused keskmise suurusega ostukeskusi. Paljudel juhtudel on nad liiga suured, et kujuneda elujõuliseks avalikuks ruumiks ja liiga väikesed, et pakkuda arvukaid lisakogemusi erinevate teenuste või tegevuste pakkumise, nt meelelahutuse näol.

4. Ideaaljuhul peaksid kaubanduspinnad moodustama ostukeskuste kogupinnast 60% ja ülejäänud pinnad võiksid olla restoranid, tervishoiuasutused, haridusasutused, kohtumispaigad, seiklusalad, spordirajatised jne.

5. Keskuste äri peaks olema selline, et see on võimalikult paindlik. Praeguste 10+5 rendilepingute aeg on mööda saamas. Uueks reaalsuseks on saanud pop-up ehk hüpikpoed, mis tegutsevad näiteks paar päeva ning kuni kolmekuulised rendilepingud. See tähendab, et ostukeskused on muutumas pigem sagimist täis olevateks turuplatsideks kui ostutänavate koopiateks.

6. Ostukeskused peavad samas leidma võimaluse pakkuda rentnikele pindasid, mis on unikaalsed, toetavad rentniku identiteeti ja asetavad tarbija tähelepanu keskmesse.

7. Ühelt poolt on äritingimused nende muutuste teostamisel muutunud üha karmimateks. Teiselt poolt on abiks püsivalt madalad intressimäärad, nagu ka asjaolu, et ostukeskusi on juba füüsiliselt piisaval arvul olemas ja ümberehitused on palju odavamad kui uusehitused.

Eriti suurte ostukeskuste puhul pindalaga 70 000 ruutmeetrit ja rohkem võib näha uusi võimalusi, kuna nende käsutuses olev pind võimaldab leida neile seninägematuid kasutusvõimalusi väga mõistlike kuludega. Ühelt poolt võimaldab see kiiresti reageerida uutele pakkujatele Euroopas, kellest mõnel on väga ruumimahukas kontseptsioon. Teisest küljest on alati võimalik integreerida ostukeskusesse lisaks kaubandusele raamatukogu, kooli või ka meditsiinikeskust. Meil on juba esimesi näiteid suuremahulistest mööbli- ja sisustuspakkumistest, mida on edukalt eri riikides katsetanud näiteks IKEA.

Kõigi nende tegevuste põhieesmärk on luua selge ja suuresti kohalik identiteet, mis on võimeline andma tarbijale erinevaid unikaalseid kogemusi. Siin etendavad suurt rolli uudsed disainilahendused, sobiv meeleolustik ja visuaalsed muudatused, mida dikteerib juba tarbija.

Oma töös näeme, et tulevik pakub eriti suurt võimalust suurtele ja ülisuurtele keskustele, mida on võimalik funktsionaalselt "hübriidistada" ja mis on ehituslikult ja äriliselt paindlikud, et kiiresti uute väljakutsetega kohaneda. Selle üheks eelduseks on sujuv era- ja avalik transporditaristu. Võimalusi suurendavad hästi hallatud ja mõistlikud rahastamistingimused. Kõik see loob märkimisväärseid võimalusi olemasolevate ostukeskuste ümberehitusprojektidele, mille amortisatsioonikulud on suuresti juba kantud. Leian, et kõik need ostukeskuste ees olevad väljakutsed toovad kaasa suuri struktuurseid ja ärilisi muudatusi, mis minu arvates on selle valdkonna arengule kindlasti kasulik. Olles pikki aastaid osalenud Euroopa kaubanduskeskuste nõukogu arhitektuurivõistluste töös kohtunikuna olen märganud, et viimaste aastate auhinnatud, st Euroopa parimad ostukeskuste projektid pakuvad suuresti samu lahendusi, aga erinevas mastaabis. Tõeline innovatsioon on alanud ja nüüd on vaja tagada, et see ei rikuks aastakümneid järeleproovitud ja end tõestanud jaekaubanduskontseptsioonide kvaliteeti ja nõudeid. Käimasolevad muutused jaekaubanduses tähendab seda, et ka kinnisvara muutub üha elastsemaks ja et jaekaubanduses on kõik üheaegselt nii muutumas kui ka jääb samaks.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700