Autor: Jaan Lott • 23. september 2019
Kaubanduskeskuste aeg hakkab ümber saama
Tulevikus näeme üha rohkem ökosüsteemina toimivaid multifunktsionaalseid arendusi, mis hõlmavad endas nii äri- kui ka elukeskkonda ning kõikvõimalikke muid kogukonnale olulisi funktsioone. Kaubandus on ja jääb selle kõige tuumaks, kirjutab Astri Grupi arendusjuht Jaan Lott.
Jaan Lott.
Foto: Erakogu
Astri Grupis oleme strateegiat kirjeldanud valemiga 1 + 1 > 2. Iga lisanduv funktsioon peab tugevdama olemasolevat tervikut ja võimenduma meie keskkonnas ka ise. Aastal 2000, kui tegelesime Lõunakeskuse kavandamisega, viisime läbi küsitluse, mis hõlmas tunnise autosõidu raadiuses elavaid inimesi.
Küsisime, millised on nende võimalused ja valmisolek Tartusse ostlema tulla ja mida nad meie keskusest leida sooviksid. Lõunakeskuse esimene etapp ning uisuväljak valmisid just sellest tagasisidest lähtuvalt. Samal rajal jätkates on lisandunud kinod meie Pärnu ja Narva keskustesse, Lõunakeskuses aga moodustavad kaubandusvälised ettevõtted juba ligi poole keskuse pinnast. Augusti lõpus avas Lõunakeskuse juures uksed uuenduslik LõunaTera koolimaja – lasteaed ja põhikool 300 lapsele.
Tallinnasse laienedes pidi meie ettevõte tuttavast ja turvalisest ärivaldkonnast sootuks välja astuma. Otsus, et Balti jaama turg peab jääma turuks ning sellest kasvab Tallinna alternatiivkaubanduse tugipunkt, sündis eeskätt tänu kohaliku kogukonna selgele soovile ja toetusele. Oma otsust ei ole me pidanud kahetsema. Balti jaama turg on siiani saanud väga positiivset tagasisidet ja külastajanumbrid on jätkuvas kasvus.
Tuleb leida uus termin
Peavoolu kaubanduskeskuste turg nii meil kui ka mujal on tänaseks üsna kuumaks köetud, hagu lisavad juurde e-kaubandus ning üha tugevnevad globaalsed jaeketid. See sunnib turuosalisi otsima uuenduslikke lahendusi.
Eesti keskused on üldiselt uuele avatud ja valmis katsetama, neist leiab kinosid, hotelle, spordiklubisid, keegli-, kontserdi- ja kunstisaale, meditsiini- ja veekeskuseid, kortereid ja kontoreid, uisuväljakuid, seiklusparke ja kardiradasid. „Kaubanduskeskus“ kui termin hakkab uues olukorras ajale jalgu jääma ning ei ole enam asjakohane. Kogukonnakeskus, tõmbekeskus, keskus kui keskkond ja ökosüsteem – uut nime tuleb otsida kusagilt sellest kandist.
Tulevikus näeme ühe põnevaima väljakutsena eelkirjeldatud ökosüsteemide sidumist infotehnoloogiste lahendustega, digitaalse ja füüsilise keskkonna lõimumist. Milliseid vorme see võtab ja kuidas neid vorme nimetama hakatakse, näitab aeg. Ühes olen küll kindel – traditsiooniline jaekaubandus ei kao meie planeedilt ka siis, kui on alles veel vaid kaks inimest ja üks kivikirves.
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!