Kaupmeeste liidu juht: täna hoiab tarbimist tagasi pessimistlik meediaruum

Eesti sisetarbimine on olnud languses juba ligi kolm aastat ning käibemaksutõus süvendas seda veelgi, ütles Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. Tema sõnul on olukorra taga pigem üldine hoiak ja pessimistlik meediaruum.

„Enamikes segmentides on müügilangused, tarbijad on väga pelglikud, siis igasugune maksutõus juba surevale lehmale annab hoope juurde. Juulikuu ei olnud hea kuu – maksutõusu tõttu tarbimine aeglustus. See ei olnud mitte mingi üllatus. Lisaks hinnatõusule on suur element ka psühholoogiline tunnetus, et tarbijad on ära ostnud mõtte, et neil ei ole raha ja ei ole vaja osta. See mõjutab isegi veel rohkem,“ märkis Peil.

Statistika kinnitab sama – toidukaupluste müügimaht vähenes tänavu juulis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5%. „Selle taga on hinnatõusud. Toit on üks nendest valdkondadest, mis on üllataval kombel kõige rohkem kannatada saanud tarbija ebakindlusest. Mahud on vähenenud viimase kolme aastaga 25%, mille põhjal tundub, et inimesed justkui söövad veerandi võrra vähem kui viis aastat tagasi,“ selgitas ta.

Peili sõnul on tarbimise struktuur oluliselt muutunud. Kui varem moodustasid kampaaniatooted ostukorvist umbes 25%, siis nüüd ulatub nende osakaal juba 50 protsendini. „Tavahinnaga tooteid ostetakse oluliselt vähem ning massiivselt otsitakse kampaaniapakkumisi,“ lisas ta. Oluliseks märksõnaks on tema hinnangul ka ebavõrdsuse kasv ühiskonnas. „Toit on miski, mida me kõik peame ostma. Jõukama seltskonna jaoks on olukord okei, keskklassi seis on parem kui aasta-kahe eest, aga kõige vaesemad inimesed elavad selgelt halvemini. Nende vähenenud tarbimine mõjutab rohkem kui teistes kaubandussegmentides.“

„Meie ostujõud võrreldes elukallidusega on täna paremal tasemel kui ta oli 2021. aastal, kus see viimati kõrgemal oli – enne sõda ja tohutuid hinnatõuse. Tuleval aastal ennustatakse, et keskklassi ostujõud paraneb veelgi. Ei räägi vaesemast elanikkonnast – neil on praegu väga raske ja siin ei ole võimalik pilti ilustada. Kui aga vaatame keskklassi ja jõukamaid inimesi, siis nende ostujõud on täna väga heal tasemel,“ ütles Peil.

Tema sõnul on küsimus pigem mõttemallis. „Kuidas panna inimesed endale teadvustama, et olukord pole sugugi nii hull? Jah, toidukaupade hinnad on viimase viie aastaga tõusnud 40%, aga palgad on kasvanud 70%. Tegelikult on meie ostujõud suurenenud. Oluline on luua arusaam, et Eestis ei ole kõik kadunud ning ei ole vaja olla nii pessimistlik – Lätis ja Leedus on optimism juba ammu tagasi, kuigi seal on sama idanaaber, kes meilgi. Tuleb hakata jälle tarbima. Praegune kiratsemine on tingitud ebakindlast meediaruumist, mitte sellest, et meil oleks päriselt raha otsas.“

Kaupmeeste seas valitseb Peili sõnul praegu pigem hakkamasaamise meeleolu. „Lootus on, et paari aasta pärast läheb paremaks, kuid seda juttu oleme rääkinud juba kolm aastat,“ tõdes ta. ”Suuri sulgemisi ega koondamisi ei ole siiski olnud ning ettevõtted on keskendunud efektiivsuse leidmisele ja tööprotsesside automatiseerimisele.“

Küsis Janno Riispapp.