02.05.25, 18:24

Tarbijate motivatsiooni vallandamine: õppetunnid iGamingi psühholoogiast

Peaaegu üheksa jaemüüjat kümnest plaanib lähiaastatel oma strateegiasse lisada mängulisust. Miks see trend nii kiiresti levib? Vastus peitub iGamingi ehk veebipõhiste hasartmängude psühholoogias, kus oskuslikult rakendatakse inimkäitumise käivitajaid, mis panevad mängijad tagasi tulema ikka ja jälle.

SISUTURUNDUS

Tarbijate motivatsiooni vallandamine: õppetunnid iGamingi psühholoogiast

Foto: Pixabay

Kas samu mehhanisme saab kasutada ka jaemüügis või teenindussektoris – ja seda eetiliselt? Tihti võiks arvata, et mängustamine jaekaubanduses ei ole oluline. Samas see artikkel uurib, kuidas iGamingi valdkonna psühholoogilised võtmed, nagu tasuootus, eduelamus ja personaalne kaasatus, võivad aidata kaasa tarbijakogemuse kujundamisele viisil, mis suurendab lojaalsust ja müüki.

Eesti ettevõtjatele ja turundajatele pakub see teema eriti suurt huvi – tegemist pole pelgalt trendiga, vaid sügava muutusega tarbijakäitumise mõistmises. Järgnevate osade jooksul toome välja konkreetsed, andmetel põhinevad õppetunnid, mida saab rakendada igas ärivaldkonnas – olgu see e-pood, pangandus või meelelahutus.

iGamingu psühholoogia mõistmine

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mis paneb inimesi iGamingu keskkondadesse ikka ja jälle tagasi pöörduma? Vastus peitub sügavalt juurdunud psühholoogilistes mehhanismides, mida mängutööstus oskuslikult ära kasutab. Paljudel juhtudel on iGaming´i kaasamismeetodid väga hästi läbi mõeldud. Nagu kasiino boonused, mis annavad inimestele motivatsiooni rohkem aega kulutada. Need samad sisemised tõukejõud on kohal ka tarbijate igapäevastes otsustes – olgu selleks ostukorvi täitmine, lojaalsusprogrammis osalemine või kliendikogemuse hindamine.

Tasu- ja preemiasüsteemid on üks olulisemaid tegureid. Kiire tagasiside, väikeste võitude sagedus ja tasuootuse kasvatamine loovad dopamiinipõhise ahela, mis seob kasutaja emotsionaalselt kogemusega. Kui inimene tunneb, et iga tegevus võib tuua kasu – olgu selleks tasuta keerutus, punkt või allahindlus – muutub ta rohkem kaasatuks.

Ebamäärasus ja ettearvamatuse efekt mängivad samuti võtmerolli. Inimaju reageerib tugevamalt ootamatule tasule kui ettemääratud tulemusele. Selline on tihti ka veebimängude tarbijakäitumine, millest tihti saadakse inspiratsiooni. Just see muudab loosirattad, kinkekaartide loosimised ja "üllatuspakkumised" niivõrd tõhusaks ka tavapärases kaubanduses.

Mängustamise tehnikad, mis edendavad tarbijate kaasatust

Mängustamine ehk gamification tähendab mänguelementide kasutamist mitte-mängulises keskkonnas, näiteks jaemüügis või teeninduses, eesmärgiga suurendada kliendi kaasatust ja lojaalsust. Tarbijate motiveerimise strateegiad erinevad paljusti sellest, mis need olid mõned aastad tagasi. Paljud edukad ettevõtted on viimastel aastatel kasutanud neid võtteid, et luua meeldivamaid, motiveerivamaid ja tulusamaid kliendikogemusi. Küll on kohati olnud probleemiks palgalõhe, mis ettevõtetes töötavaid inimesi tihti piisavalt ei motiveeri. Sellega võib kaasneda ka madalam tõhusus tehnikatele.

Punktide kogumine on mängustamise klassika. Tarbijad saavad punkte ostude, tegevuste või osalemise eest, mida saab hiljem vahetada soodustuste, toodete või eksklusiivsete hüvede vastu. See rahuldab inimese vajadust edusammude ja tunnustuse järele. Näiteks Starbucksi lojaalsusprogramm lubab klientidel punkte koguda iga ostu eest ja neid hiljem tasuta jookide vastu vahetada, tulemusena kasvab korduvostude arv märgatavalt. Seega käitumuslik majandus turunduses annab hoogu juurde ettevõtlusele.

Virtuaalsed märgid või tasemed (badges, levels) töötavad kui saavutuste sümbolid. Need loovad mängulise hierarhia ja tekitavad tarbijas tunde, et ta kuulub „eriliste“ hulka. Nike Run Club kasutab seda lähenemist jooksjate motiveerimiseks, iga distants või saavutus toob kaasa uue märgi ja kutsub osalejat pingutama järgmise taseme nimel.

Käitumuslik majandusteadus jaemüügis: arusaamad mängupsühholoogiast

Hetkel kuum

10.06.25, 13:21

Rimi tõmbab koomale tööstuskaupade müüki, suurendatakse oluliselt omamärgitoodete osakaalu

Vaid üks inimene kaheksast saab lubada omale tooteid, mis talle päriselt meeldivad.

13.06.25, 14:31

Jaekaubandust räsib vargustelaine. Suurim möll toimub toidupoodides

Politsei: kümnest poevargast neli on ühekordsed üritajad, kuus varastab süsteemselt.

13.06.25, 12:16

Juuni lõpust peab iga e-pood olema ligipääsetav. Loverte omanik: see ei tohi tulla kasutusmugavuse arvelt

12.06.25, 09:00

Dokumentide väljastamine Selverist kahekordistus

Artikkel jätkub pärast reklaami

iGamingu psühholoogia ja käitumuslik majandusteadus põimuvad tihedalt, kuna mõlemad uurivad, kuidas inimesed teevad otsuseid ebaloogiliste ja emotsionaalsete tegurite mõjul. Mängustamine kliendi kaasamiseks on populaarne viis tänasel päeval. Need teadmised on muutumas järjest olulisemaks ka jaemüügis, eriti digitaalses keskkonnas, kus igal klikil võib olla mõõdetav mõju ostukäitumisele.

Üks tugevaimaid käitumuslikke tegureid on loss aversion, inimesed kardavad rohkem kaotada kui nad ihaldavad võita. iGaming kasutab seda näiteks läbi "jää veel mängu, muidu kaotad boonuse" mehhanismide. Jaemüügis väljendub see välkmüükides, piiratud kogustega pakkumistes ja "ainult täna!" stiilis kampaaniates.

Näiteks kasutab Zalando edukalt teavitusi, mis näitavad, mitu inimest sama toodet hetkel vaatab või mitu tükki on veel laos – see tekitab kiireloomulisuse ja hirmu ilma jääda. Tihti on digitaalne kliendikogemus viimase piirini lihvitud. See ei ole juhuslik, see on teadlikult suunatud tarbija käitumise mõjutamiseks.

Mängudes on preemia ajastamine võtmetähtsusega, see peab olema piisavalt sage, et hoida huvi, kuid piisavalt harv, et luua väärtust. Sama kehtib lojaalsusprogrammide puhul. Kui klient saab kohese preemia (nt tasuta tarne või soodustus), on ta motiveeritud kohe tegutsema. Kui preemia aga nõuab ajapikku kogumist, kasvab emotsionaalne seotus.

iGaming teadmiste rakendamine turundusstrateegiates

iGamingu valdkonnas välja töötatud psühholoogilised ja käitumuslikud mehhanismid ei pea jääma ainult hasartmängumaailma. Nende rakendamine turunduses on muutunud tavapäraseks praktikaks, eriti digikanalites, kus tarbijaga saab suhelda kiirelt, personaalselt ja mänguliselt. Siin on mõned praktilised viisid, kuidas turundajad saavad mängumehhanisme oma strateegiasse integreerida:

Sarnaselt mängutasemetega saab kliendi lojaalsust struktureerida tasemepõhiselt, mida rohkem klient osaleb, seda rohkem hüvesid ta saab. Selline mängustatud turundusstrateegia töötab ning seda arendatakse erinevate nurkade alt. Näiteks SEB on testinud lojaalsustasemeid, kus pikaajalised kliendid saavad personaalset nõustamist, paremaid intresse või eksklusiivseid pakkumisi. See tekitab tunde, et lojaalsus „tasub end ära“, täpselt nagu mängus järgmisele tasemele jõudmine.

iGaming platvormid kohandavad oma pakkumisi vastavalt kasutaja mängukäitumisele – sama saab teha ka turunduses. Spotify Wrapped on suurepärane näide, see pole pelgalt personaliseeritud statistika, vaid mänguline ja jagatav kogemus, mis toob kasutajad platvormile tagasi ja tekitab emotsionaalse sideme.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mobiilsetes kampaaniates kasutatavad mini-mängud loovad lõbusa ja kaasava kogemuse, mis samal ajal kogub väärtuslikku kasutajainfot. Näiteks Burger King kasutas oma mobiilirakenduses AR-mängu, kus kasutajad pidid „põletama“ konkurentide reklaame, et saada tasuta einet. See mitte ainult ei kasvatanud kaasatust, vaid suurendas ka rakenduse allalaadimisi.

Mängustatud turunduse edukuse parimad tavad

Gamification ehk mängustatud turundus võib olla äärmiselt võimas tööriist, kui seda kasutatakse läbimõeldult ja strateegiliselt. Tihti on tarbijapsühholoogia turunduses eriti oluline. Selle edu ei seisne üksnes mänguelementide lisamises, vaid nende targas integreerimises brändi, sihtrühma ja ärieesmärkide konteksti. Siin on mõned parimad praktikad, mida järgida.

Mängustamine peab peegeldama brändi olemust, see ei tohiks tunduda kunstlik või ebaautentne. Kui bränd on näiteks rahulik ja usaldusväärne (nt finantsteenused), siis võiks mängulised elemendid olla pigem preemiapõhised ja analüütilised, mitte liigselt energilised või pealetükkivad. Kui aga bränd on nooruslik ja mänguline, sobivad hästi dünaamilised kampaaniad, auhinnamängud või interaktiivsed platvormid.

Üks sagedasemaid vigu mängustatud kampaaniates on ülekeerukus. Kasutaja peab kohe aru saama, mida ta tegema peab, mida ta saab ja miks see on väärtuslik. Mängustamise psühholoogia on keeruline ning tihti on see vastand tavapärasele turundusele. Vähem on sageli rohkem, üks hästi läbimõeldud mehaanika võib olla tõhusam kui mitu keerulist süsteemi.

Iga kampaania peaks põhinema mõõdetavatel andmetel ja olema testitav. A/B-testid, konversioonimäärade jälgimine ja kasutajakäitumise analüüs aitavad aru saada, mis töötab ja mis vajab kohandamist. iGamingi maailm on pideva optimeerimise meistriklass, sama põhimõte kehtib ka turunduses.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!