Peaaegu üheksa jaemüüjat kümnest plaanib lähiaastatel oma strateegiasse lisada mängulisust. Miks see trend nii kiiresti levib? Vastus peitub iGamingi ehk veebipõhiste hasartmängude psühholoogias, kus oskuslikult rakendatakse inimkäitumise käivitajaid, mis panevad mängijad tagasi tulema ikka ja jälle.
Tarbijate motivatsiooni vallandamine: õppetunnid iGamingi psühholoogiast
  • Foto: Pixabay
Kas samu mehhanisme saab kasutada ka jaemüügis või teenindussektoris – ja seda eetiliselt? Tihti võiks arvata, et mängustamine jaekaubanduses ei ole oluline. Samas see artikkel uurib, kuidas iGamingi valdkonna psühholoogilised võtmed, nagu tasuootus, eduelamus ja personaalne kaasatus, võivad aidata kaasa tarbijakogemuse kujundamisele viisil, mis suurendab lojaalsust ja müüki.
Eesti ettevõtjatele ja turundajatele pakub see teema eriti suurt huvi – tegemist pole pelgalt trendiga, vaid sügava muutusega tarbijakäitumise mõistmises. Järgnevate osade jooksul toome välja konkreetsed, andmetel põhinevad õppetunnid, mida saab rakendada igas ärivaldkonnas – olgu see e-pood, pangandus või meelelahutus.
iGamingu psühholoogia mõistmine
iGamingu psühholoogia ja käitumuslik majandusteadus põimuvad tihedalt, kuna mõlemad uurivad, kuidas inimesed teevad otsuseid ebaloogiliste ja emotsionaalsete tegurite mõjul. Mängustamine kliendi kaasamiseks on populaarne viis tänasel päeval. Need teadmised on muutumas järjest olulisemaks ka jaemüügis, eriti digitaalses keskkonnas, kus igal klikil võib olla mõõdetav mõju ostukäitumisele.
Üks tugevaimaid käitumuslikke tegureid on loss aversion, inimesed kardavad rohkem kaotada kui nad ihaldavad võita. iGaming kasutab seda näiteks läbi "jää veel mängu, muidu kaotad boonuse" mehhanismide. Jaemüügis väljendub see välkmüükides, piiratud kogustega pakkumistes ja "ainult täna!" stiilis kampaaniates.
Näiteks kasutab Zalando edukalt teavitusi, mis näitavad, mitu inimest sama toodet hetkel vaatab või mitu tükki on veel laos – see tekitab kiireloomulisuse ja hirmu ilma jääda. Tihti on digitaalne kliendikogemus viimase piirini lihvitud. See ei ole juhuslik, see on teadlikult suunatud tarbija käitumise mõjutamiseks.
Mängudes on preemia ajastamine võtmetähtsusega, see peab olema piisavalt sage, et hoida huvi, kuid piisavalt harv, et luua väärtust. Sama kehtib lojaalsusprogrammide puhul. Kui klient saab kohese preemia (nt tasuta tarne või soodustus), on ta motiveeritud kohe tegutsema. Kui preemia aga nõuab ajapikku kogumist, kasvab emotsionaalne seotus.
iGaming teadmiste rakendamine turundusstrateegiates
iGamingu valdkonnas välja töötatud psühholoogilised ja käitumuslikud mehhanismid ei pea jääma ainult hasartmängumaailma. Nende rakendamine turunduses on muutunud tavapäraseks praktikaks, eriti digikanalites, kus tarbijaga saab suhelda kiirelt, personaalselt ja mänguliselt. Siin on mõned praktilised viisid, kuidas turundajad saavad mängumehhanisme oma strateegiasse integreerida:
Sarnaselt mängutasemetega saab kliendi lojaalsust struktureerida tasemepõhiselt, mida rohkem klient osaleb, seda rohkem hüvesid ta saab. Selline mängustatud turundusstrateegia töötab ning seda arendatakse erinevate nurkade alt. Näiteks SEB on testinud lojaalsustasemeid, kus pikaajalised kliendid saavad personaalset nõustamist, paremaid intresse või eksklusiivseid pakkumisi. See tekitab tunde, et lojaalsus „tasub end ära“, täpselt nagu mängus järgmisele tasemele jõudmine.
iGaming platvormid kohandavad oma pakkumisi vastavalt kasutaja mängukäitumisele – sama saab teha ka turunduses. Spotify Wrapped on suurepärane näide, see pole pelgalt personaliseeritud statistika, vaid mänguline ja jagatav kogemus, mis toob kasutajad platvormile tagasi ja tekitab emotsionaalse sideme.
Mobiilsetes kampaaniates kasutatavad mini-mängud loovad lõbusa ja kaasava kogemuse, mis samal ajal kogub väärtuslikku kasutajainfot. Näiteks Burger King kasutas oma mobiilirakenduses AR-mängu, kus kasutajad pidid „põletama“ konkurentide reklaame, et saada tasuta einet. See mitte ainult ei kasvatanud kaasatust, vaid suurendas ka rakenduse allalaadimisi.
Mängustatud turunduse edukuse parimad tavad
Gamification ehk mängustatud turundus võib olla äärmiselt võimas tööriist, kui seda kasutatakse läbimõeldult ja strateegiliselt. Tihti on tarbijapsühholoogia turunduses eriti oluline. Selle edu ei seisne üksnes mänguelementide lisamises, vaid nende targas integreerimises brändi, sihtrühma ja ärieesmärkide konteksti. Siin on mõned parimad praktikad, mida järgida.
Mängustamine peab peegeldama brändi olemust, see ei tohiks tunduda kunstlik või ebaautentne. Kui bränd on näiteks rahulik ja usaldusväärne (nt finantsteenused), siis võiks mängulised elemendid olla pigem preemiapõhised ja analüütilised, mitte liigselt energilised või pealetükkivad. Kui aga bränd on nooruslik ja mänguline, sobivad hästi dünaamilised kampaaniad, auhinnamängud või interaktiivsed platvormid.
Üks sagedasemaid vigu mängustatud kampaaniates on ülekeerukus. Kasutaja peab kohe aru saama, mida ta tegema peab, mida ta saab ja miks see on väärtuslik. Mängustamise psühholoogia on keeruline ning tihti on see vastand tavapärasele turundusele. Vähem on sageli rohkem, üks hästi läbimõeldud mehaanika võib olla tõhusam kui mitu keerulist süsteemi.
Iga kampaania peaks põhinema mõõdetavatel andmetel ja olema testitav. A/B-testid, konversioonimäärade jälgimine ja kasutajakäitumise analüüs aitavad aru saada, mis töötab ja mis vajab kohandamist. iGamingi maailm on pideva optimeerimise meistriklass, sama põhimõte kehtib ka turunduses.
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele