Autor: Kaubandus.ee • 6. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaidlus sai alguse 2005. aasta märtsis, kui Petkevitšid andsid Maxima Eesti kohtusse, nõudes ettevõttelt kokku 260 000 krooni varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nimelt elavad Petkevitšid samas majas, kus asub ka Maxima pood.

Hagiavalduste kohaselt asub nende korter teisel korrusel ja omab kostja kauplusega ühist välisseina. Korteri aknad asuvad samal poolel, kust kauplusesse tuuakse kaupa. Kauplusesse tuuakse kaupa iga päev alates kella 6.30-st kuni 21.00-ni ja kauba mahalaadimise platvorm asub hagejate korteri akende lähedal. Kaupa toovad päevas 30–40 kaubaautot (osa külmutusseadmetega), mis tühjakslaadimise ootel seisavad töötavate mootoritega järjekorras hagejate korteri akende all. Kaubaautod tekitavad müra ja saastavad heitgaasidega õhku. Müra on iga päev üle lubatud normi ja see häirib hagejaid, kuivõrd selline olukord on kestnud juba pikemat aega. Pidev müra ja vibratsioon ei anna võimalust puhkuseks ega magamiseks, mis omakorda mõjub halvasti hagejate ja nende laste tervisele. Kaupluse töötajatele on korraldatud suitsetamiskoht otse hagejate akende all.

Petkevitšid leidsid, et Maxima on neile tekitanud mittevaralist kahju. Müra ja heitgaaside tõttu puudub hagejatel võimalus inimväärsele elule ning võimalus välja puhata. Ka häirivad neid akende all laialiloobitud kauplusejäätmed ja roiskunud puuviljadest-juurviljadest leviv lehk.

Hageja Galina Petkevitšile põhjustanud Maxima pood hagiavalduse kohaselt meeleolu langust, unehäireid ja peavalu. Mingist kodusest rahust ja vaikusest pole ka juttu, sest pidevalt töötavad akende all kaubaautod ning tube tuulutada on võimatu. Pidev stressisituatsioon on tekitanud hagejale tervisekahjustuse, s.o pikaajalise depressiivse reaktsiooni, mille tagajärjel on psühhiaater määranud talle ambulatoorse ravi.

Vaidlus jõudis välja riigikohtuni, kes küll otsustas, et Petkevitšidel pole õigust raha saada. Nimelt on samas kohas kauplus asunud juba ammu enne ehk juba alates 1973. aastast. Petkevitšid ostsid aga oma korteri sinna 1985. aastal, teades, et samas asub ka kauplus.