Venemaa plaan vabaneda 10 miljonist tonnist riiklikult kokku ostetud viljast ehk 10% aastasest kogutoodangust võib maailma ja Euroopa Liidu viljaturule märkimisväärset mõju avaldada.
Võrdluseks, ELi aastasest kogutoodangust läheb lattu viis korda vähem vilja ehk 2%, rääkis Äripäevale põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller.
"Tõenäoliselt ei paisata kohe kõike 10 miljonit tonni interventsioonivilja müüki, kuna olukord maailma viljaturul on jätkuvalt keeruline - suured viljavarud, madal kokkuostuhind ja suhteliselt head eeldatavad saagid kõigis suuremates tootjariikides," arutles Miller. Kui arvestada, et 10 miljonit tonni interventsioonivilja moodustab Venemaa teravilja aastasest kogutoodangust 10%, on tegemist märkimisväärse kogusega, lisas ta.
Kuna viimastel aastatel on Venemaalt Eestisse väga vähe vilja toodud, pole interventsioonivilja müükipaiskamisest Eesti turule tekkiv oht kuigi suur, märkis Miller. Arvestada tuleb aga sellega, et Venemaa interventsioonivilja suhteliselt suur kogus mõjutab kaudselt maailma ja ELi turgu, sealhulgas ka Eesti turgu.
Milleri sõnul on Venemaa üks peamisi eksporditurge viimasel ajal olnud Põhja-Aafrika ja Musta mere piirkond.
Viimaste prognooside kohaselt jätkub maailmas ka sel aastal nisu tarbimise suurenemine ja tootmise vähenemine. Esialgsetel andmetel toodeti 2009. aastal nisu 675 miljonit tonni, tarbiti aga 645 miljonit tonni. International Grains Council andmetel prognoositakse 2010. aasta nisutoodanguks 658 miljonit tonni ja tarbimiseks 654 miljonit tonni.
ELis on 2010. aasta mai alguseks sekkumiskokkuostu pakutud 5,6 miljonit tonni vilja, millest 5,3 miljonit tonni moodustab oder ja 0,3 miljonit tonni nisu. Ladudesse on vastu võetud 3,6 miljonit tonni vilja, millest 3,4 miljonit tonni on oder ja 0,2 miljonit tonni nisu.
Nisu ekspordi hind oli põllumajandusministeeriumi andmetel 11. mai seisuga USAs 196 dollarit tonn, Argentiinas 242 dollarit tonn, Austraalias 186 dollarit tonn, Kanadas 262 dollarit tonn, ELis 170 dollarit tonn ja Musta mere piirkonnas 160-170 dollarit tonn. Odra ekspordi hind oli samal ajal Austraalias 158 dollarit tonn, ELis 138 dollarit tonn ja Musta mere ääres 145 dollarit tonn.
Seotud lood
Eesti turul üle 30 aasta tegutsenud Smarten Logistics pakub kolmanda osapoole logistikat ehk 3PL. Me hoolitseme kõige logistikaga seonduva eest: alates laovarude planeerimisest, kaupade vastuvõtust, arvele võtmisest, ladustamisest ning lõpetades nende klientideni toimetamisega. Lähemalt räägib Martin Karolin Smarteni müügiosakonnast.
Enimloetud
3
PwC vandeaudiitorid: negatiivne omakapital ei ole vastavuses äriseadustikuga
5
Osanike vahel olid pikalt suured erimeelsused. “Terve linn teadis seda”
Viimased uudised
Kuidas tõsta automaatikaga kaupluses müügikäivet?
PwC vandeaudiitorid: negatiivne omakapital ei ole vastavuses äriseadustikuga
Hetkel kuum
Osanike vahel olid pikalt suured erimeelsused. “Terve linn teadis seda”
Kahel värskel juhil CV-s ühine Barboras töötamine
Omanik: keegi ei soovi pikalt pidada kahjumis äri
Tagasi Kaubandus esilehele