Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus keeleseadus ründab plaza-lounge-shop-club silte
Sama puudutab näiteks inglisekeelseid sõnu nagu „lounge“, „bar“, „shop“ või „club“ määratlemist vastavalt salongi, baari, kohviku, poe, klubi või muu äritegevuskohana, kirjutab homses Äripäevas Hedman Partners jurist Kerttu Sarapuu.
Uus keeleseadus piirab võõrkeelte kasutamist kaupade müümisel ja teenuste osutamisel. Eestikeelsuse nõue puudutab nüüd ka avalikku kohta paigaldatud viitasid, silte, ettevõtte liiginimetusi, välireklaami ning juriidilise isiku teadaandeid, kirjutab Sarapuu. Alternatiivselt võib sellisele avalikus kohas antavale teabele lisada teksti tõlke võõrkeelde, kuid eestikeelne tekst peab olema esikohal.
Näiteks pesutooteid tähistava tuntud eesti kaubamärgi „bon bon lingerie“ juurde tuleb sellisel juhul lisada teave „naistepesu“. Nimetatud teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures.
Eestis registreeritud ja avalikkusele suunatud veebilehed, peavad sisaldama vähemalt kokkuvõtvat eestikeelset teavet isiku tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade või teenuste kohta. See tähendab, et kõiki veebilehel sisalduvaid ja võõrkeelset infot kandvaid lehti ei pea siiski eesti keelde ümber tõlkima, vaid piisab kaupu või teenuseid puudutavast olulise informatsiooni kokkuvõttest.
Mis juhtub, kui uusi nõudeid eiratakse? Karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 1300 eurot. Riikliku järelevalve teostajaks on keeleinspektsioon.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
