Kaubandusketi Rimi Eesti harus tekib aastas umbes 600 tonni kolmanda kategooria loomseid jäätmeid. Kui varem anti need lihtsalt prügifirmale, siis nüüd suunatakse taaskasutusse.
Kui piimatooted või liha lähevad kodus halvaks, siis viskad need lihtsalt prügikasti, sest mida muud nendega ikka teha. Suurettevõtetes see nii lihtne pole, kogused on väga suured ning vähemasti Rimis mõeldakse ka selle peale, et jäätmetele kasulik rakendus leida, kirjutab 22. mai tööstuse rubriik.
Rimi tarneahela juht Allar Kahju selgitas, et jaekaubandusettevõtte põhitegevuse käigus tekib erinevaid jäätmeid, millega on mõistlik tarneahelas tegeleda, et vähendada kulutusi ja olla loodussõbralik. Sellisteks jäätmeteks võivad olla näiteks pakendijäätmed, loomset päritolu või taimsed tootejäätmed. Juba aastaid on nad kauplustest kokku korjanud pakke- ja transpordimaterjale: kartong, kile, puit, plastik. Pärast kesklaos kokkupressimist antakse need üle materjali ümbertöötlejale - taaskasutajale. 2013. aastal suunati läbi oma logistika taaskasutusse üle 2700 tonni pakkematerjale.
Loe Äripäevast, kuidas Rimi jäätmed loomasöödaks teeb ning kui palju kolmanda kategooria loomseid jäätmeid tekib Selveril ja Prisma Peremarketil.
Autor: Karoliina Vasli, Urve Vilk
Seotud lood
Advendikalendrid olid eelmisel sajandil peamiselt lastele turustatud viletsavõitu šokolaadiga kommikarbid, mille aknaid avati igal jõulueelsel päeval, lootuses leida kartongi tagant midagi erilist. Ehk oled tähele pannud, et advendikalendrite valik on poelettidel aga igal aastal järjest mitmekesisemaks muutunud. Oma minikingikogumikega on tulnud turule nii mänguasjatootjad, sokikaupmehed, küünlavalmistajad kui ka ilubrändid.
Enimloetud
6
Esikoha võitja ei tahtnud öelda, kus nende pood asub
Hetkel kuum
Esikoha võitja ei tahtnud öelda, kus nende pood asub
Eesmärk vähendada ka liiklusummikuid ja heitgaase.
Tagasi Kaubandus esilehele