Ebaausad kaubandustavad suruvad tarnijad nurka

Toiduliidu ja Kaupmeeste Liidu koostöökonverentsil „Koostöö või võimuvõitlus?“ netis Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, et liidu uuringu järgi on 78% vastanud ettevõtetest  puutunud kokku ebaausate kaubandustavadega. „On märkimisväärne, et enamik nendest ei ole pärast läbirääkimistelaua tagant lahkumist midagi selles osas ette võtnud. Nii tootjad kui tööstused on põhimõtteliselt nurka surutud,“ ütles Potisepp.

Eestis on 80% toidukaupade jaeturust 5 suurema jaeketi käes. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) liige Kaul Nurme sõnul peavad tarnijad tegema suuri jõupingutusi ja järelandmisi, et kaupluse uksest üldse sisse saada. „Oleks loogiline, et kumbki osapool maksab ise oma kulude eest, aga selle asemel saavad tarnijad arveid näiteks stabiilse koostöö, kaupade turundamise, arvete väljastamise ja ettevõttepeo kulude osalise hüvitamise eest,“ rääkis Nurm.

Nurme sõnul on tavapärane, et suurem osa kaubanduskuludest ehk reklaami- ja turunduskulud, kaupluse inventarikulud, logistika ja üksikute kaupluste juhtimistega seotud kulud kantakse üle tarnijale.

Euroopas läbiviidud uuringutulemused näitavad, et 2009. aastal kannatas 84% tarnijatest suurte jaemüügikettide lepingutingimuste rikkumise all. „Näiteks 77% tarnijatest kinnitasid, et nende tooted ähvardati müügivalikus välja jätta, kui nad ei paku jaemüüjatele põhjendamatuid eeliseid. 63% tarnijatest oli sunnitud leppima arvel esitatud hinna alandamisega ilma veenva põhjuseta ning 60% tarnijatest oli sunnitud tegema makseid, millel polnud tegelikult mingit laust,“ rääkis Nurm.

Potiseppa sõnul oleks oluline, et osapooled istuksid läbirääkimistelaua taga võrdsetena, mõistes nii teineteise vajadusi kui arvestades tarbija ootusi. „Sageli eeldavad eelkõige väiketootjad, et teed toote valmis, viid selle ostujuhi lauale ja nõuad, et seda müüdaks. Nii need asjad kindlasti ei käi ja seda me ka ei eelda, aga ühe osapoole survestamine heale koostööle kaasa ei aita.“.

Nurme sõnul on EMSK osalenud Euroopa tasandil mitmetes aruteludes, kus Euroopa Parlamendi tasandil püütakse probleemi lahendada, kuid senised EL-i poolt laekunud juhised on jäänud pigem üldsõnaliseks.