Autor: Heli Lehtsaar-Karma • 19. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui küsisin Oleg Grossilt, kuidas ta oma ettevõtte möödunud aasta käekäiku iseloomustaks, mainis Gross, et peab rahule jääma. „Meil on igal aastal väike kasv olnud, kuigi turul on väga tihe konkurents ja mingit imet teha ei saa. Pigem on tänavune aasta raskem olnud, sest toiduainete hinnad on langenud,“ mainis ta.

Tema sõnul on OG Elektra trump ja erisus oma tootmine. Kontsernil on oma seakasvatus, mis sai tänavu täiendust Kõpsta Seafarm OÜ kahe sigala ja 8000 sea näol, samuti valmistatakse Grossi ettevõtetes kulinaaria-, vorsti-, pagari- ja kondiitritooteid. „Väljast sisse ostes ei saaks me sellist sisseostuhinda nagu see on võimalik suurtel kontsernidel. Näiteks osasid kaupu ostame kallimalt sisse kui Maxima oma lettidel müüb. Sellest on näha, et nii meile kui ka teistele väiksematele kauplustele on heade hindade pakkumine keeruline,“ viitas Oleg Gross.

Asutatud: 1991

Omanik: Oleg Gross 100%

Tegevjuht: Madis Halling

Käive: 2014. aastal 93,4 mln eurot, 2013. aastal 82 mln eurot

Ärikasum: 2014. aastal 5,7 mln eurot, 2013. aastal 4,9 mln eurot

Rentaablus: 6,1%

Töötajaid: 2014. aastal 798

Sealiha alla 2 euro

Keeruline, kuid nagu näha, mitte võimatu. Näiteks on Grossi Toidukaupade lettidel 1,98 eurose kilohinnaga värske eestimaine sea raieliha, mis on vaieldamatult väga hea hinnaga pakkumine. „See on üks maasikas, mille peale inimesed meie poodidesse tulevad,“ kirjeldas Oleg Gross ja mainis ka, et võrreldes eestlastega on vene naised suuremad kodus toiduvalmistajad ja neile on väga oluline saada poest värsket ja kvaliteetset liha ja kana. Värske ja kvaliteetne tähendab aga seda, et kaup pole kusagilt kaugelt sisse toodud, vaid on eestimaine.

Omatooted moodustavad Grossi Toidukaupade kogukäibest keskmiselt 18% ning tooteid saab kokku lugeda 10 000 ringis. „Ühtegi teist sama suurt hankijat meil pole,“ rääkis Oleg Gross.

Kauplusehooned on enda omad

Grossi Toidukaupade üle 50-st kauplusest on 45 ettevõtte enda omad ja vaid pisku on rendipinnad. „Me ei välista rentimist, aga eelistame ise arendada-ehitada,“ selgitas Oleg Gross ja lisas, et amortiseerunud kaupluse ära ostmine ja renoveerimine on risk. Selle asemel tasub rajada heasse asukohta uus ja kaasaegne hoone.  

Lõpetuseks mainis Oleg Gross, et kuigi väga tihti hurjutatakse maapoode liiga kõrgete hindade tõttu, siis tuleks tegelikult püüda mõista, et nende sisseostuhinnad on palju kõrgemad kui suurtel ketipoodidel. „See on pigem heategevus,“ iseloomustas Oleg Gross väikepoe pidamist ja lisas „Soovin edu väikestele tegijatele!“

Tema enda plaanides on aga hoopis pensionile jäämine, sest nagu Gross ütleb, on vanus juba selline. Nii ongi juhatuse esimehe positsioon Oleg Grossi tütrele üle minemas. „Kuid ega ma ettevõttest päris kõrvale ei jää,“ mainis Oleg Gross.

Grossi poekett laieneb aktiivselt

Oktoobri keskel on OG Elektral üle Eesti 53 kauplust ning peagi täienevad poodide read veelgi. Novembri alguses jõuab Grossi toidupoodide kett esmakordselt Lõuna-Eestisse Võrru.

Kuigi OG Elektra senine praktika on olnud pigem ise kauplusehoone ehitada või olemasolev osta ja renoveerida, siis Võrus Kagukeskuses avatava toidukauplusega minnakse teist teed. „Kagukeskuse arendaja on seal ise aastaid toidukauplust pidanud ja hiljuti pakuti seda võimalust meile,“ kirjeldas Oleg Gross ootamatult avanenud võimalust. Kuigi kaubavedu Rakverest Võrru tähendab paarisaja kilomeetrist vahemaad ja suuremat transpordikulu kui seniste kaupluste asukohtadesse, otsustati Võrru siiski minna ja nii hakkabki OG Elektra Kagukeskuses rentima 1500 ruutmeetri suurust kaubanduspinda.

Pood peab olema elurajoonis

Peale Võru poe avatakse lähiajal erinevates Eesti paikades veel 3-4 toidupoodi. Aasta lõpus teeb Grossi Toidukaubad uksed lahti Järvakandis ning lähiajal on uued poed plaanis ka Ahtmesse, Sauele ja Tallinnasse Lasnamäele. Lasnamäe pood tuleb Mustakivi keskusest üle tee asuva Lukoili tankla kõrvale, kus on aastakümneid asunud autoparkla ja lähikonnas elab 20 000 potentsiaalset tarbijat.  „Need poed on kõik veel dokumentatsiooni faasis,  see võtab väga kaua aega,“ pole Oleg Gross asjade käiguga päris rahul.

Kaupluste asukoha suhtes kehtib Grossil põhimõte olla linnades elurajoonides, ostjatele lähedal ja mitte trügida kaubanduskeskustesse. Teine põhimõte ütleb, et asukohti peab olema palju.  „Meie eesmärk on müüa perenaistele esmatarbekaupu ja mitte suure juurdehindlusega, vaid tahame stabiilset käivet,“ mainis Oleg Gross. Tõsi, vahel läheb elurajoonides ka väga kitsaks... Gross viitas, et kui Tallinnas Koplis avati Grossi Toidukaupadest 150 meetri kaugusel Maxima, kukkus nende käive tublisti.

Põhipalgad igal pool samad

Elurajoonides asuvate kaupluste puhul tuleb Grossi sõnul mängu veel üks trump, mis on seotud tööjõuga. „Suurtes keskustes on tugev müük nädalavahetustel, elurajoonis aga suuri hüppeid pole, vaid müük on pidevalt stabiilne. See aga tähendab, et töötajate töögraafikuid on oluliselt lihtsam teha, sest nädalavahetuseks pole vaja lisajõude. Inimesed ei taha ju nädalavahetusel töötada, vaid kodus pere juures olla,“ selgitas Oleg Gross.

Tööjõudu on kaubanduses väga raske leida ja eks see ole nagu surnud ring, sest ühelt poolt kurdetakse, et palgad on madalad, aga teisalt on ka jaekaupluste marginaalid õhukesed. „Ma väidan, et jaekettide palgatasemed on ühesugused, sest kui kusagil pakutaks kõrgemat põhipalka, siis oleks neil näiteks uute poodide avamisel palju lihtsam inimesi värvata, aga kõik on inimeste leidmisega raskustes,“ leidis Oleg Gross.