Ka Bauhofi ostudirektori Kaia Palumaa sõnul on praegu koostöö nõrgaks küljeks tootemahud, mis kataksid ära firma kauplusevõrgustiku (kuhu kuulub 13 poodi ja veebikanal) vajaduse, ning logistiline paindlikkus, seda just väikeste või alustavate ettevõtete puhul. “Samuti näeme, et paranemisruumi on kauba infoga rikastamisel – pakkumises võiks kindlasti olla EAN-koodid, infomaterjalid ja toodete pildid,” lisas Palumaa.
11 soovitust kauplejate ja tootjate soovitused sujuvaks ühiseks koostööks
1. Kaupleja ja kasvataja peaksid olema lõpptarbijale orienteeritud innovaatilise mõtteviisiga.
2. Kõik koostöös tehtavad tegevused peaksid olema suunatud kliendi huvidest lähtuvalt ja orienteeritud efektiivsusele ning pikaaegsele koostööle.
3. Kaupleja-kasvataja koostöös planeeritakse sortiment järgnevateks perioodideks, lähtudes lõpptarbija soovidest ja uusimatest trendidest.
4. Toimub regulaarne informatsiooni vahetus nii uute toodete, transpordivõimaluste kui trendide osas.
5. Efektiivse ja kiire kaubavahetuse huvides varustab tootja kogu oma kauba vajaliku müügiatribuutikaga – etiketid, ribakoodid, toote- ja meeleolufotod müügimaterjalides kasutamiseks jm vajalik info. Samuti on tootja paindlik kaupade transportimisel. Kaupleja aga tagab kaupade kiire müügisaali jõudmise, hoolduse, professionaalse müügitöö kohapeal jm.
6. Tootja on võimeline tagama piisavad kaubamahud ning on paindlik ja kiire lisakauba tarnimisel.
7. Toimub korrektne ja täpne arvepidamine ühikute liikumise üle, samuti tagasiside andmine, analüüs.
8. Ühise veebiplatvormi ehitamine, kus lõpptarbijal on võimalus siseneda läbi kaupleja veebipoe kasvataja lattu ja seal taimed reserveerida. See tagab operatiivse koostöö.
9. Toimub regulaarne kaupleja koolitamine tootja poolt, sest klienditeenindajad on need, kes edastavad vajalikke teadmisi lõpptarbijale.
10. Toimib koostöö ühiste kampaaniate ja tooteesitluste korraldamiseks.
11. Kõigi kokkulepete aluseks on kirjalikud lepingud, mitte suusõnalised lubadused.
Allikad: Indrek Naudi, Kaia Palumaa, Karol Kõrm, Annela Orasi
Kiirus ja professionaalsus tagab edu. Aianduskaupluste nõudmised ja tootekriteeriumid tootjatele sujuva koostöö edenemiseks on erinevad. “Hansaplant Aianduskeskuses müüdavad lilled, istikud peavad kõigepealt vastama kindlatele kvaliteedinõuetele. Oleme need kriteeriumid ise seadnud ja meie koostööpartnerid neid teavad. Kogused ja mahud lepime eraldi kokku vastavalt kaubagruppidele kuni pool aastat enne hooaja algust. Lisaks sellele peavad tooted olema varustatud vajaliku müügiatribuutikaga: etiketid, ribakoodid, fotoetiketid, vajadusel taimepassid,” selgitas Naudi.
Aianduskeskus Hortes ootab tootjatelt lisaks kvaliteetsetele toodetele ja nende korrektsele märgistusele veel turundusjuhi Birgit Jõgeva sõnul elektroonilist arvete edastamist, piisava suurusega partiisid, et tagada korduvtellimuste võimalikkus ja teostamise kiirus. “Suureks plussiks on, kui tootja korraldab transpordi ise. Eestis on transport valdavalt tootja poolt, rahvusvaheliste firmade puhul peab selle ise korraldama,” täpsustas Jõgeva.
Bauhofi ostudirektori Kaia Palumaa sõnul on nende jaoks plussiks, kui on võimalik enne sisseostu nä- ha ja tutvuda tootenäidistega. “Suureks eeliseks on ka see, kui hankija on nõus kaasa lööma meie turundus- ja müügikampaaniates. Ühised kampaaniad tagavad piisavad müügimahud ja aitavad uusi põnevaid sorte ja liike tarbijatele paremini tutvustada,” täpsustas ta.
Enamikul tootjatel on Jõgeva sõnul soovitud tingimused täidetud, sest kõik suuremad poed ja kaupluseketid nõuavad seda. Harva tuleb tema sõnul ette, et tootja ei suuda tagada mahtu või edastada arveid elektrooniliselt. “Nendega me koostööd ei alusta või siis viivad nad oma firmas muudatused sisse. Neid juhtumeid on vähe,” mainis Jõgeva ja lisas, et kes vähegi tahab jalga ukse vahele saada, see leiab ka lahendused.
Hea väljanägemine ei taga alati kvaliteeti. “Kauplejal on seoses taimedega vähe kohustusi,” nentis Jõ- geva. “Peame taimi kastma, kallimate taimede puhul teostame kahjuritõrjet. Ühtlasi oleme meie kohustatud vastama inspektsiooni päringutele taimepasside osas. Taimed peab passidega varustama küll tootja, kuid meie vastutame. Tavaliselt kontrollime ettevõtja tausta juba koostööd alustades. Lisaks on meil jaekaubandusettevõttena tarbijaõigustest tulenevad kohustused.”
Hansaplanti juhataja Indrek Naudi toob lisaks seadusest tulenevatele nõuetele kauplejatele veel välja aga ka hea äritava, millest tuleb kinni pidada. “Klient peab alati saama lilli ja istikuid müüvatest aianduskeskustest ja muudelt kauplejatelt hea väljanägemisega terved taimed. Haiged taimed on juba väliste tunnuste põhjal võimalik eristada,” rää- kis Naudi.