Maksuameti uus tava avaldada iga kvartal ettevõtete makstud maksude kõrval ka ettevõtete käive ja töötajate arv annab ettevõtjatele ülevaatliku tööriista, millega konkurentidel silma peal hoida ja end teistega võrreldada. Siin on TOP10 kaubanduse valdkonna suurimat tööjõumaksude maksjat.
- Grossi poeketi OG Elektra omanik Oleg Gross Foto: Raul Mee
Suurimad tööandjad Eestis on poeketid Maxima, Rimi ja Selver, kusjuures Maxima andis esimeses kvartalis tööd 3881 inimesele, mis on üle tuhande rohkem kui teisel kohal olev Rimi. Maximal kulus tööjõumaksude peale 4,5 miljonit eurot, mis teeb ühe töötaja kohta kuus ligi 400 eurot.
Grossi poeketi OG Elektra omaniku Oleg Grossi sõnul on maksuameti kvartali kaupa esitatud andmed huvitavad ja annavad hea ülevaate konkurentide maksekäitumise kohta. Õigeim on tema sõnul võrrelda ettevõtete andmeid just valdkondade kaupa. “Ei saa ju iial öelda, et müüja palk peab olema sama mis arstidel. Aina tambitakse madalama palgaga ettevõtteid, kel polegi võimalik oma sektoris maksta kõrgepalgaliste sektoritega võrset palka,” ütles ta.
OG Elektra maksis esimeses kvartalis tööjõumakse üle miljoni euro ja andis tööd 1215 inimesele. Grossi sõnul on tööjõumaksud kõrged ja ühest imerohtu nende leevendamiseks polegi. “Kindlasti ei ¬aita tööjõumaksudega paremini toime tulla see, mida valitsus on senimaani teinud,” ütles ta, viidates valitsuse eelmise aasta otsusele hakata toetama neid ettevõtjaid, kes palkavad Ida-Virumaal ühe kuu jooksul vähemalt 20 inimest, kes on olnud kuus kuud töötud. “Ma pean seda otsust väga valeks. Esiteks on juba 20 töötaja palkamine kuus väga palju ja miks me üldse peaks laskma kellelgi pool aastat lorutada, et alles seejärel nende töölevõtmist soodustada?” küsis Gross.
Vaata kogu tabelit
Äripäevast. Autor: Eliisa Matsalu, Äripäeva ajakirjanik
Seotud lood
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.