Autor: Maarit Eerme • 15. veebruar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maxima juht: kaubanduspinna kasvatamisele tuleb pidurit tõmmata

Oleme jõudnud sinna, kus kaubanduspindade ruutmeetrite kasvatamisel tuleb hoog maha tõmmata ja pöörata rohkem tähelepanu sisemistele protsessidele ja meeskonna arendamisele, rääkis intervjuus Maxima Eesti tegevjuht Marko Põder.

Loe intervjuud Maxima Eesti juhi Marko Põdraga:

Kuidas hindate hetkel ettevõtte tervist?

Paneksin hetkel hinde 3-4 vahel. Muudatuste käivitamisprotsessi alguses on ikka esimene fookus eesmärkide sõnastamisel ja ettevõtte sisesel kommunikeerimisel. Hinne viis võiks olla siis, kui liigume eesmärkide suunas kõrge lennuga ja saavutame pikas perspektiivis paika pandud häid tulemusi. Hetkel aga oleme stardipakul ja hakkame liikuma.

Meie eesmärgiks on jätkusuutlik kasv, avatud ja usalduslik kliendisuhe ning ettevõtte sisekultuuri paremaks muutmine.

Mis on neist kõige suurema väljakutsega?

Esmajärjekorras kindlasti tagada jätkusuutlik kasv ja seda saavutada läbi suure fookusega kliendisuhetele. Oluline, et me oma kaubandusvõrku juhiksime sedasi, et see ennast ära tasuks ja kliendil oleks huvitav. Meil töötab umbkaudu 4000 inimest, seda ei saa alahinnata.

Mis on sinu kõige suuremad väljakutsed Maxima Eesti tegevjuhina?

Kui alustada suurematest eesmärkidest, siis tahan saavutada hinnatud jaeketi kuvandit klientide ja töötajate silmis. Olla usaldusväärne äripartner koostööpartneritele läbi avatud ja mõlemat osapooli arvestatava dialoogi. Tahame olla nähtavalt ja arusaadavalt vastutustundlik ning ühiskonda panustav ettevõte.

Viimastel aastatel oleme teinud palju ühiskonna jaoks olulisi projekte, näiteks Inglipuu ja Eesti kõige müüduimaks osutunud ning sel aastal korratud lasteraamatute projekt „Minu Eesti“, mis oli mulle endale isiklikult väga südamelähedane. Usun, et sellest võiks välja kasvada traditsioon, kus saame tervele perele pakkuda harivat materjali.

Ei ole saladus, et maine mõttes oleme kahtlemata äärmiselt tuntud ja hinnaliidri positsioon on meie võtmekoht. Soovime parandada olemasolevat kaubandusvõrgustikku läbi uuendamise ning teha seda süsteemselt. Fookus on enne liiga palju olnud uute pindade lisamisel, kuid hetkel on neid piisavalt ning seetõttu on ka oluline olemasolevaid poode uuendada.

Lisaks kõigele muule soovime hoida ja kaitsta enda hinnaliidri positsiooni.

Kolmas suurim väljakutse on kliendi elustiilist lähtuva pakkumise koostamine ja selle jätkusuutlik tagamine. Siin ei ole määrav ainult lai sortiment, vaid ka asukohapõhiselt õige sortiment ja selle ehitamine igasse kauplusesse.

Kui rääkida tööandja kuvandist, siis siin on väga palju ja suuri muudatusi tulemas. Esimene samm on see, et oleme oma juhtimisstruktuuris rõhutanud personalijuhtimise tähtsust ning toonud selle ametikoha juhatusse. Antud valdkonna hääl ja arenguvajadus peavad saama piisavalt fookust ja tähelepanu. Lisaks oleme loonud koolituskeskuse ja vaadanud üle enda värbamissüsteemi.

Oleme jõudnud ettevõttena oma arengufaasis perioodi, kus pelgalt kaubanduspinna ja ruutmeetrite arvu kasvatamisele tuleb väga konservatiivselt läheneda.

Tuleviku jätkusuutliku jätkusuutliku kasvu tagab suurem tähelepanu kliendikesksusele, mille aitab ellu viia tugev meeskond ja selge fookus ettevõttesisestele protsessidele.

Mis on sinu visioon Maxima jaoks?

Olla usaldusväärne, avatud ja huvitav ettevõte ning kaupmees, kes endiselt ja jätkuvalt on hinnaliider. Peame tagama piisava ja kindla pakkumise klientidele, töötajatele või koostööpartneritele.

Millal Maxima saab turuliidriks ja kas see on üldse siht?

Me oleme täna number kaks turuosa mõistes. Väga selgelt näeme, et pelk ruutmeetrite kasvatamine pikas perspektiivis müügikasvu enam ei too. Nüüd oleme pööramas tähelepanu teraviku olemasoleva müügivõrgustiku kvaliteetsemaks muutmisele.

Kui rääkida turuliidri positsioonist, siis see ei ole eesmärk omaette. Kui tekib võimalus mõne teise kaupmehega liituda, siis see on meie jaoks sobivatel tingimustel kahtlemata aktuaalne teema. Varasemalt oleme pidanud läbirääkimisi erinevate kaupmeestega, kuid hetkel midagi konkreetset laual pole.

Näen, et Eestis potentsiaali kaubandusvõrgustiku koondumiseks kindlasti on. Ja usun, et Lidli turule tulek natukene kiirendab seda protsessi. Meie jaoks on oluline, et meile huvipakkuv kaubandusvõrgustik kattuks selliselt, et see täiendaks meid ning ärimudel ja kliendiprofiil oleks lähestikku.

Eestis on täna jaekaubandusturg liialt fragmenteeritud. Klientidele on see poodide arvu ja asukoha mõttes väga hea ja mugav lahendus, kuna koduteel on mitmeid valikuid. Aga seeläbi läheb kaupmeeste põhifookus olemasoleva võrgustiku teenindamisele, samas kliendile huvitava pakkumise arendamist ja laiendamist ei ole võimalik heas mahus ellu viia. Kuna kaupmehe kogu tähelepanu läheb oma poodidevõrgustiku rentaabluse hoidmisele, siis võtab see ära ressursi töötada sisuga ehk pakkuda kliendile uusi tooteid, teenuseid või lahendusi. Klient saab enamvähem samad tooted igast kauplusest. Aga kaupmees ise saaks ehitada kliendile uusi atraktiivseid omamärgi- või nišitooteid kõrgemas kvaliteedisegmendis ainult siis, kui selleks on piisav maht ja laiem huvi tarbijalt.

Foto: Raul Mee

Mingi aeg tagasi oli juttu, et Maxima hakkab arendama väikese formaadilisi kauplusi, kuidas see projekt edeneb? Millal võiksid esimesed sellelaadsed kauplused tulla?

Tegemist on valmis tootega, mis tuleb turule selle aasta keskel. Lätis ja Leedus on sellises formaadis kauplused juba käivitatud. Tänaseks on esimese kaupluse ehitustööd alanud ning kauplus avatakse Tallinnas.

See, kui mitu sellist kauplust teeme, sõltub esimeste kaupluste edudest. Kui kõik läheb hästi, siis esimesel aastal avame kuni kolm kauplust.

Teie kontsern ostis ära Bauhofi, kuidas see Maxima Eestit mõjutab?

Bauhof on eraldiseisev äriüksus, kellel on oma juhtimine ja eesmärgid, seal meil otsest seost ei ole. Kuid oleme nende juhtkonnaga heas kontaktis, jagame ideid ja oleme arutanud, kuidas tulevikus koostööd läbi ühishangete paremini teha ja kuidas sellest võiksid mõlemad osapooled võita ning seeläbi ka tarbijad.

Olete juba enda kauplused 2 aastat järjest esimesel jaanuaril sulgenud. Kuidas töötajad on selle vastu võtnud?

Ma ütleks, et oleme algatanud kaubandusmaastikul uue trendi. Pühade ajal saavad töötajad võtta päeva vabaks ning on õnnelikud. Rõõm näha, et kaubandusmaastiku teisedki osalised on meie eeskuju järginud ja möödunud pühad olid kaubanduses tunduvalt töötajasõbralikud.

Teiste riigipühade puhul muudatus lahtiolekuaegades sõltub eelkõige kliendikäitumisest ja siin meie oma pakkumisega konkurentidest nõrgemad olla ei soovi.

Mida olete ettevõttes muutnud, et teenindajate mainet klientidele parandada?

Teenindus on peegel, kuidas ettevõttes asjad toimivad, milline on juhtimiskultuur, kommunikatsioon ning kui suuresti väärtustatakse kliendisuhet. Möönan, meil on siin veel arenguruumi.

Me juba oleme hakanud keeleõppele tunduvalt rohkem tähelepanu pöörama ning kommunikeerisime seda suurelt ka ettevõtte sees oma inimestele. Üldine keeleõppe propageerimine Eesti avalikkuses on tõstnud ka meie inimeste motivatsiooni täiendavalt keelt õppida. Me igal juhul jätkame selle väärtustamist ja toetame selle esiletoomist ka Töötukassa programmi poolt. Kaubandusmaastikul on kliendile oluline, et talle vastatakse sõbralikult ja viisakalt ning tere ja head aega peaks oskama öelda igaüks, kes meil töötab.

Teine muutus on ettevõtte üldises sisemises suhtlusstiilis. Ma näen, et oleme pööramas uut lehekülge, kus proovime keskenduda usaldusväärsele ja ausale suhtlemisele. Kuulame kliendi ära ja proovime talle pakkuda lahendusi. Tõsi on, et seni ei ole see just kõige tähtsam prioriteet olnud, sageli rakendasime pigem enesekaitset või -õigustust.

Ma olen kindel, et oluline on ausalt välja öelda, mis ei ole kõige paremini. Julgen tunnistada, et kliendi murede mitte lahendamine ja asjade õhku jätmine on kõige suurem väljakutse ja vajab suuremat fookust.

Kuidas te täna oma sihtgruppi ehk kliente eristuvalt kirjeldate? Kellele suunate oma fookuse 5 aasta perspektiivis?

Kliente vaadatakse täna elustiili järgi. Tänase päevani on Maxima fokuseerinud hinnaliidri strateegiaga esmajärjekorras hinnatundlikule ja säästvat ostukorvi armastavale kliendile. See on meile jätkuvalt oluline ja see fookus jääb, kuna näeme, et klient seda vajab – kulutused toidule ja esmatarbekaubale on Eesti inimesele jätkuvalt väga suure osakaaluga.

Me soovime senisest rohkem kõnetada peresid, kes hindavad rohkem uuema aja trende ja toidukultuuri. Näeme, et valmistoidu osakaal suureneb tulevikus märkimisväärselt, kuna üldine elustiil liigub sinna, kus inimene tahab valmislahendusi. Seetõttu peame pakkuma ostjale just kiiresti kättesaadavaid, häid ja maitsvaid tooteid.

Samavõrra on meie jaoks olulised kodus kokkamist hindavad kliendid. See nõuab pidevat pilku meie pakutaval sortimendil ja tarbijatrendidel, et olla kooskõlas nende klientide vajadustega.

Milliseid tarbijakäitumise trende olete täheldanud Maxima klientide pealt? Kuidas tarbijad käituvad ja mida eelistavad?

Esimene väga selge trend on see, et inimesed kalduvad eelistama pigem väiksemaid ja mugavalt igapäevasele teekonnale jäävaid poode, mille pakkumised peavad vastama just sellele kliendile. Kaupmees ei saa enam lähtuda sellest põhimõttest, et kõikides supermarketi formaatides ja piirkondades saab pakkuda ühte ja sama sortimenti.

Teine trend on toidu valmistamise lihtsus ja kiirus. Kindlasti ei kao kuhugile laupäeva õhtul perele-sõpradele maitsva õhtusöögi kokkamine. Ent lisaks baastoodetele tuleb pakkuda ka lisandväärtusega ja juba pooleldi valmistatud tooteid. Näiteks kaupmehe poolt maitsestatud liha, mis on küpsetamiseks valmis ning klient saab selle koheselt ahju panna.

Koheseks tarbimiseks mõeldud toidud peavad olema tervislikud ja huvitavad ning pakkuma piisavalt laia valikut erinevatele maitsetele. Olgu selleks siis lõuna või ka kiire õhtusöök.

Tootearendus keskendub aina enam lisandväärtusega toodetele, kus on olulised kiirus ja valmistamise lihtsus. Nende toodete saadavus meie sortimendis on muutumas aina olulisemaks.

Milliseid tehnoloogilisi lahendusi plaanite kasutusele võtta või mis on need innovaatilised lahendused, mida täna kasutate ja muudavad teie elu kordades lihtsamaks?

Nii suure ettevõtte puhul on olulisteks võtmesõnadeks automatiseeritus ja tsentraliseeritus. Oleme automatiseerinud enda tellimissüsteemi, kaubamahtude- ja transpordiahelat.

Täna otsime iseteeninduskassadele sellist mudelit, mis aitaks kiirendada ja lihtsustada maksmisprotsessi klientide jaoks.

Tuleviku teenindaja ja tehnika hakkavad kindlasti rohkem koostööd tegema. Homne kaubandustöötaja müügisaalis teeb oma töölõike puutetundliku ekraaniga. Lihtsalt nö paki või pudeli riiulisse panemine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevus.

Robotid võiksid kaupluses üle võtta lihtsamad tugiteenused, näiteks puhastusteeninduse. Eesmärk on madala väärtusega töötoiminguid vähendada.

Millal saavad kõikides kauplustes olema iseteeninduskassad?

Plaan on 2020 omada ligilähedaselt 100% katvust üle Eesti. Ka minikauplustel peaks olema mingi iseteeninduskassa võimalus.

Lisaks olemasolevatele iseteeninduskassadele kaalume tõsiselt ka skännerite turuletoomist, täna oleme Leedus selle süsteemi töökindlust juba katsetamas. Eesti kaubanduses täna kasutatakse kauplustes kas iseteenindust või skännerilahendust, kuid näen, et tulevikus võib ühe ja sama kaupluse puhul olla saadaval mõlema lahenduse kombinatsioon. Poodides käivad kliendid, kelle ostuharjumus on erinev ning seetõttu peaks iseteenindus võimaldama nii väikeste kui suurte ostude mugavat teostamist.

Lisaks tehnilisele lahendusele on tulevikku silmas pidades oluline küsimus, milliseks muutub klienditeenindaja roll. Inimkontakti vajadus kindlasti säilib, aga teenindaja roll tänasega võrreldes muutub.

Miks muutis teie e-Maxima nime? Kuidas kliendid on selle vastu võtnud?

Barbora puhul on tegemist väga professionaalse ja kõrge kvaliteediga e-kaupmehega, kellel on Leedus suur turuosa ja samuti on nad ka tugevalt Lätis kanda kinnitanud.

Soovisime selle e-äri toimingu anda tugevale partnerile, kellel on väga selge ja tugev kompetents. Täna näeme, et oleme saavutanud lühikese ajaga häid tulemusi. Barbora arendustegevus ja kliendimugavusplatvorm on saanud väga head tagasisidet.

Koostöö Barboraga tagab meile jätkusuutliku kasvu e-kaubanduses. Meie Maxima meeskonnas soovime tegeleda tegeleda füüsilise jaekaubandusega ning seetõttu andsime e-poe haldamise koostööpartnerile, kellel on kõik vajalik nii teadmiste kui ka tehnoloogilise baasi osas olemas.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757