Autorid: Põllumajandus.ee , Kaubandus.ee • 5. juuli 2019

„Hinnatõusust andsid ligi poole sundkulude, toidu ja eluaseme, kallinemine. Toiduainete hindu kergitasid köögiviljad, mille hinda tõstis eelmise aasta põuane suvi. Eelmise aasta ebasoodsa ilma mõju peaks hinnaindeksist lähikuudel, selle aasta saagi valmimisel, kaduma,“ kommenteeris Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

„Eluasemega seotud kulude tõusu panustasid küte ja üür. Tänu tugevale nõudlusele kallineb üür jätkuvalt umbes 7% aastas,“ kirjutas ta.

Kolmandiku hinnatõusust andsid meelelahutuse ja vaba ajaga seotud teenused. Elmik märkis, et selle taga on ühelt poolt tugev nõudlus ja teiselt poolt kulude, eelkõige tööjõukulude, kiire kasv. „Tarbijate head majanduslikku olukorda peegeldab tugev nõudlus puhkusereiside järele. Oma osa võib siin olla ka enammakstud tulumaksu tagastusel. Swedbanki kevadel läbi viidud uuringu järgi plaanis iga viies tulumaksutagastuse saaja minna reisile või kulutada raha hobidele. Puhkusereiside hind kerkis aastataguse ajaga võrreldes ligi kolmandiku võrra,“ ütles ta.

Transport oli aastatagusest odavam. Mootorikütuste hinda mõjutas nafta hinna langus. Selle põhjus oli Elmiku teatel maailmamajanduse kohale kerkinud murepilved. Nafta hinna toetamiseks otsustasid OPEC ja Venemaa juuli algul tootmiskvootidega jätkata.

Aktsiisi mõju ei või teada

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kirjutas, et juulis peaks inflatsiooni mõjutama alkoholiaktsiisi langus, kuid selle mõju oleneb suuresti kaupmeeste käitumisest. „2017. aastal tõi õlleaktsiisi tõstmine kaasa maksutõusudest suurema hinnatõusu, sest kasvas ka juurdehindlus. Kuna majanduses on kõrgkonjunktuur – tööpuudus on väike ja palgad kasvavad kiiresti –, ei pruugi aktsiisilangusega juurdehindluse vähenemist kaasneda ja aktsiisilangetuse mõju tarbijahindadele võib jääda väikeseks,“ märkis ta.

Eesti Panga prognoosi põhjal peaks aktsiisilangetus alandama sel aastal inflatsioonimäära 0,2 protsendipunkti.

Statistikaamet teatas, et kaubad kallinesid 2018. aasta juuniga võrreldes 1,8% ja teenused 3,5%. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes tõusnud 0,8% ja mittereguleeritavad hinnad 2,9%.

Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim toit ja mittealkohoolsed joogid, mis andsid kogutõusust ligi 30%. Kolmveerandi sellest andis 26% kallinenud köögivili. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel aastataguse ajaga võrreldes 29,4% kallinenud puhkusereisid ning eluase (tahkekütus oli kallinenud 14,6%, torugaas 11,3% ja üürid 7,3%).

Võrreldes eelmise aasta juuniga oli bensiin 1% odavam, aga diislikütus 0,5% kallim. Toidukaupadest on sama ajaga enim kallinenud kartul (66%), värske köögivili (32%) ja riis (12%), odavnes aga värske kala (12%).

Maiga võrreldes mõjutas juunis tarbijahinnaindeksit kõige rohkem transport – bensiin odavnes 3,2% ja diislikütus 2,6%. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldas veel puhkusereiside 13,9% ja majutusteenuste 12,5% hinnatõus ning värske puuvilja 6,5% kallinemine.

Hinnatõus aeglustub veel

Swedbank edastas, et esimese poolaasta keskmine hinnatõus oli 2,6 protsenti ehk oluliselt aeglasem kui eelmisel aastal, mil hinnad tõusid 3,4 protsenti. Hindade tõus peaks panga hinnangul teisel poolaastal veelgi aeglustuma. Lisaks energia ja toiduainete hinnatõusu pidurdumisele surub hinnaindeksit allapoole ka alkoholi aktsiisimäärade alandamine.