Autor: Kaubandus.ee • 12. veebruar 2020

Investeeringud iseteeninduslikesse lahendustesse kasvavad

Aastast aastasse investeerivad jaekaubandusfirmad uutesse tehnoloogiatesse aina rohkem, kuna saadakse aru, et seeläbi on võimalik klientide jaoks ostukogemust märksa mugavamaks muuta ja ka poe enda jaoks tegevust majanduslikult efektiivsemaks teha.

Näotuvastus tehnoloogiaga iseteeninduskassa Keila Rõõmu kaubamajas

Iseteeninduskassad on Eestis olemas juba ammu ning nüüd suunatakse tähelepanu teistele tehnoloogiatele nagu nutikad hinnasildid või uued kommunikatsioonitehnoloogiad töötajatele. Jaekaubandusele suunatud tehnoloogiaettevõtte StrongPoint AS juht Priit Peterson toob välja olulisemad tehnoloogilised muutused, mis Eesti ja Balti turgudel möödunud aastal aset leidsid ja kuhu turg edasi liigub.

Eesti on võrreldes teiste Balti riikidega eesrindlik

Kui Lätis ja Leedus tulid puldiga iseteeninduslahendused laiemalt turule 2019. aastal, siis eestlased on neid lahendusi kasutanud juba mõnda aega. Pigem astutakse meie turul juba järgmisi samme.

„Eestis võetakse aina enam kasutusele erinevaid iseteenindussüsteeme. Näiteks puldiga iseteeninduslahendus, iseteeninduskassa või väike iseteeninduskassa. Mitmetes poodides on kasutusel ka korraga mitu varianti, et suurendada kasutust. Samuti on näha trendi, et erinevaid makseviise kombineeritakse lisaks kaardimaksele. Sularahamakse võimalusega masinate nõudlus on viimastel aastatel kasvanud.“ selgitas Peterson. „Eesti eesrindlikkus paistab välja ka investeeringute poolest. Kui Leedus toimus suur hüpe tehnoloogiainvesteeringutesse 2019. aastal, siis Eestis on tehnoloogiate arendamisse raha panustamine juba pikem trend, kuna kaupmehed mõistavad, et selle abil saab ostuprotsessi nii klientide kui ka poe töötajate jaoks mugavamaks teha.“

Meil otsitakse juba järgmisi lahendusi

Kui Lätis ja Leedus käivitatakse veel ilma lisafunktsioonideta pultidega iseteeninduse lahendusi siis Eestis on võetud juba uus suund, kus parandatakse ja täiustatakse olemasolevaid lahendusi ja otsitakse võimalusi e-kaubanduse arendamiseks.

„Hiljuti võeti Keilas kasutusele testimiseks iseteeninduskassa, mis kontrollib kliendi vanust näotuvastustehnoloogia abil ning ei nõua müüa sekkumist. Ilmselt on paljud puutunud kokku olukorraga, kus mõnda vanusepiiranguga toodet iseteeninduskassast ostes tuleb jääda kassa juurde teenindajat ootama. Antud lahendusega seda muret ei teki ja müüja saab enda tähelepanu suunata muudele tegevustele,“ rääkis Peterson.

Tema sõnul on Eesti jaekettide investeeringuradaril ka erinevad e-kaubandusega seotud lahendused, kus ostitakse parimaid viise, kuidas klient saaks toidu kätte nii, et ta ei peaks soovi korral poodi tulemagi. Näiteks on tekkinud tänavatele toidukapid, kus klient saab ette tellitud toidu kätte või saab ta toidu hoopis kulleriga koju tellida.

Iseteeninduse populaarsus kasvab kiiresti

Trendina iseteeninduslahenduste Baltikumi turul võib Petersoni sõnul näha, et just puldiga variant on eestlastele meelepärasem. See tähendab, et tulevikus võib poodides näha seda tehnoloogiat järjest rohkem.

„Kuigi ühest küljest on tõsi, et puldiga iseteeninduslahendused on paremad suuremateks ostudeks ja iseteeninduskassa väiksemateks, siis nüüd on tekkinud uus probleem – suur nõudlus. Kuna inimesed kasutavad iseteeninduskassasid aina rohkem, siis on hakanud ka iseteeninduskassade taha tekkima järjekorrad ning sellisteks olukordadeks on puldiga lahendused paremad, kuna klient sooritab kassas ainult makse ja ei hakka kõiki ostukorvis olevaid tooteid skaneerima,“ selgitas Peterson.

Petersoni sõnul näitab pultide populaarsust ka statistika, kuna Eestis kasvas lahenduse populaarsus möödunud aastal 30%, Leedus 20% ja teistes Põhjamaades nagu Rootsi lausa 60%.

Telgitagused uuendused

Lisaks otseselt klientidele suunatud tehnoloogiauuendustele on jaeketid aina enam huvitatud teistest tehnoloogilistest lahendustest, mis poe toimimist sujuvamaks ja efektiivsemaks muudaksid. Näiteks on poed näidanud üles suurt huvi erinevate töötajatele mõeldud suhtluslahenduste vastu, mis aitaksid poe töötajatel paremini omavahel suhelda ja ülesandeid jagada.

„Samuti tuleb ära märkida elektroonilised hinnasildid, mille vastu aina suuremat huvi näeme. Nende kasutegur on lihtne – kuna silt on elektrooniline, siis ei pea hinna muutumisel silti füüsiliselt välja vahetama, vaid hindu saab korrigeerida paari nupuvajutusega. Nii on eri kampaaniate läbiviimine poodide jaoks palju lihtsam ja lahendus aitab vältida ka olukordi, kus hind on kassas erinev sildil näidatud hinnast,“ ütles Peterson.

Ettevõtte Eesti juhi hinnangul on laiem trend selgelt üks – jaeketid otsivad aina uusi lahendusi, kuidas enda poodide toimimist nii töötajate kui ka klientide jaoks mugavamaks muuta ning selleks ollakse valmis tegema märkimisväärseid investeeringuid. Tema sõnul ei ole enam kauges tulevikus ka lahendused, kus riiulitel oleva kauba kogust mõõdab masin ja kliendi vanust hindab näotuvastussüsteem.

Jaga lugu
Kaubandus.ee toetajad:
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700