Autor: Kristi Lomp • 9. juuni 2021

Kaubanduses töötamise maine on olnud nigel, sest selle olemust on nähtud pealiskaudselt – kaup kastist riiulisse ja sealt kliendi ostukorvi. Tegelikkuses on aga tegemist ühe ülimalt keerulise masinavärgiga, mis nõuab pidevalt muutuvat ja põhjalikku logistikat, süsteeme, kommunikatsiooni, inimlikkust ja samal ajal tipptasemel IT-tarkvarasid.

Enne viiruskriisi planeerisime Selveris pidevalt erinevaid teavitustegevusi, et tublisid inimesi meiega liituma meelitada. Et selgitada siinse töö stabiilsust ja vajalikkust. Viimase kahe aasta jooksul tegi aga selle PR-kampaania meie eest COVID-19 tasuta ja seni kõige efektiivsemalt ära. Kaubanduses töötamise maine on kasvanud oluliselt.

Kui enne kriisi teadsid kaubanduses töötamise sisust ennekõike vaid valdkonna inimesed, siis nüüd mõistetakse seda kogu ühiskonnas üha paremini. Siililegi sai selgeks, et toidukaubandus on eluks vajalik ning et selles valdkonnas töötamine on turvaline ja stabiilne. Puhugu väljas mistahes tuuled – me kõik ju tahame süüa.

Ka ei toimunud meie valdkonnas palgakärpeid ega koondamisi. Vastupidi – kiirendasime oma arendustegevusi, et kasvavate mahtudega toime tulla.

Kriisis kasvas töötajate rahulolu

Kui mõelda näiteks sellele, et iga aasta veebruaris jagab president välja riiklikke teenetemärke, siis tänavu olnuks kõik jaekaubanduse teenindajad medalikavaleri staatust väärt. Ma tõesti mõtlen nii, sest olla eesliinil, isegi tulejoonel ajal, mil kogu maailm on kodudesse sulgunud… see väärib suurt tunnustust.

Mulle näib, et toidukaubanduses töötamise väärtust tajuvad ka töötajad ise. Viime Selveris igal aastal läbi töötajate rahulolu-uuringut. Võrreldes eelnevate aastatega paranes 2020. aastal töötajate rahulolu märgatavalt. Kasvas üldine usaldus tööandja suhtes. Samuti hindas meie krapsakas ca 3500-pealine kollektiiv ka ettevõtte kriisiga toimetulekut väga heaks. Usun, et see midagi Selveri kohta ütleb.

Näeme Selveris, et kes jaekaubandusele sõrme on andnud, see siia üldiselt ka pikemalt jääb. Nii on näiteks 10-aastane tööjuubel meie ettevõttes täiesti tavaline nähtus. Sageli peame ka 25. tööjuubeleid.

Masin vs. inimene

Kõige selle juures on inimressursi vähendamine ja automatiseerimise laiendamine kaubanduse igapäevased küsimused. Pidevalt otsime ja leiame võimalusi, kuidas lihtsaid ja rutiinseid töölõike inimeste asemel tarkvaradele usaldada. Masinal ei juhtu ju ka enamasti inimlikke apsakaid.

Kas robot aga füüsilises või e-poes inimest täielikult asendada saab? Seda ma ei usu, sest toidukaubandus jääb alati tööjõumahukaks valdkonnaks. Isegi jõudsalt kasvav e-kaubandus nõuab palju inimressurssi ning seda igas kauba koju jõudmise etapis. Ehkki võib ju teinekord tunduda, et kaubad end ise virtuaalselt ukse taha ilmutavad.