Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul tuleks Eestis tõsiselt hakata tegelema selle probleemiga, kuidas me saaksime siia tuua jõukaid tarbijaid, kes meie kaubandust toidaksid.

- Vasakult vestlusringi moderaator Risto Vahimets, Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits, Tradehouse'i äriarendusjuht Miko Tasa ja Sanitexi juht Eigo Siimu
- Foto: Raul Mee
Guido Pärnits rääkis sel aastal toimunud Kaubanduse Aastakongressil 2022 kõigepealt sellest, et aastal 2023 ei muutu kaubanduses suures mastaabis midagi. “Eks need muutused tulevad vaikselt ja mingid asjaolud ka pidurdavad neid, näiteks nagu sõda või covid, ja samas need ka võimendavad muutusi,” ütles ta. Tuues välja, et võib olla muutub inimese roll kaubanduses väiksemaks, näiteks nii lihtsa asja läbiviimisel nagu seda on kauba eest maksmine. Iseteeninduskassad on kauplustes järjest rohkem kasutusel, kuigi alati ka siis on üks inimene kassade juures, kes vajadusel aitab. “Kuna meil on ka tööjõupuudus, siis selliste alternatiivide leidmine ongi mõistlik,” rääkis Pärnits. Samuti usub ta, et varsti ei pea inimene ise enam maksmiseks ühtegi lisaliigutust tegema, vaid saab ka lihtsalt poest välja jalutades oma ostud tasutud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alates 2008. aastast, mil Baltimaades võeti kasutusele iseteeninduskassad, on traditsioonilisel jaemüügiturul toimunud märkimisväärne nihe. Ehkki iseteeninduskassas läheb ostlemine kiiremini ja ekraanilt on ostetavaid tooteid mugav valida, siis tekib jaemüüjale paraku ka kadusid. Näiteks mõnikord ajab klient raha kokkuhoidmiseks „kogemata“ tooted segamini ja tasub sarnase, kuid soodsama toote eest. Nutilahendusi pakkuva ettevõtte StrongPoint võtmekliendihaldur Anton Martšenko sõnul hoolitseb tänapäevane tehnoloogia lisaks tegutsemiskiirusele ka eksimuste ärahoidmise eest.