Juhatuse liikmelt eeldatakse, et ta ei võta põhjendamatuid riske. Eesti kohtupraktikas on lahendeid, kui kohus on pidanud kõrge riskiga tehinguid juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks, millega kaasnes juhatuse liikme isiklik vastutus, kirjutab advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi.

- Advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi.
- Foto: Erakogu
Hedmani vandeadvokaat tõi välja, et juhatuse liikmelt eeldatakse, et ta ei võta põhjendamatuid riske. Ka kohtupraktikas on olnud juhtumeid, kui kohus on pidanud kõrge riskiga tehinguid juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks, millega kaasnes juhatuse liikme isiklik vastutus. “Näiteks võib hoolsuskohustuse rikkumiseks vahel pidada tagatiseta laenude andmist või ebausaldusväärsetelt teenusepakkujatelt põhjendamatult kõrge hinnaga teenuse tellimist. Hoolsuskohustuse rikkumiseks võib pidada ka seda, kui juhatuse liige ei tee toiminguid ühingu võlgnikult võlgade sissenõudmiseks,” ütles Kivi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis on seni teenimatult vähe tähelepanu pälvinud Euroopa Kohtu eelotsus üle-eelmise aasta suvest seoses vertikaalse hinnakujunduse ehk edasimüügihindade kindlaksmääramisega, rääkis vandeadvokaat Liina Käis.
Kahjunõue võib tulla ka siis, kui viga oli kellegi teise toodetud jupis.
Euroopa Liidu uus direktiiv laiendab tootja mõistet – tulevikus võib tootja vastutada ka kahju eest, mille põhjuseks on mõnel teenusel ilmnenud puudus. Näiteks karmistub vastutus lisafunktsioonide ja kuutasuga spordikella turvalisuse osas.
Enim puudutab uus seadus kaubandustöötajaid
Arvamused Eestis kavandatavate töölepinguseaduse muudatuste kohta jagunevad radikaalselt kaheks: tööandjad näevad selles positiivset muudatust mitte ainult endi, vaid ka töötajate jaoks, ametiühingud aga nõuavad seaduseelnõu ülevaatamist.
Juriidilisele isikule võib trahv olla kuni 20 000 eurot, määrama hakkab TTJA.
28. juunist kohaldatakse Eestis uut seadust, mis mõjutab väga paljusid Eesti ettevõtteid, sh kaubandussektorit. Juriidilisele isikule võib rahatrahv olla kuni 20 000 eurot. Seaduse nõuete täitmise üle teeb järelevalvet tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).
Omnichannel’i ehk eestipäraselt omnikanali kontseptsioonist on räägitud juba aastaid, kuid paljud ettevõtted ootavad endiselt, et keegi teine esimesed sammud teeks. Covid-19 pandeemia muutis mängureegleid drastiliselt – tavapoodide ajutine sulgemine sundis kaupmehi kiirkorras e-poode arendama. Ehk on just tänu sellele täna vaade omnikanali strateegiale selgem kui kunagi varem ning digitaalse ja füüsilise kaupluse piir üha hägusem. Edukad jaekaubandusettevõtted ei küsi enam "kas?", vaid "kuidas?" integreerida e-poe parimad omadused füüsilisse keskkonda.