Autor: Äripäev • 28. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ajal, mil Hektor Light äri alustas, polnud netikaubandust Eestis tänases mõistes olemaski. Ostmine tähendas ainult seda, et sobiva eseme leidmiseks tuli poodi minna ja sealt see leida.

Sellal kui mööbli, sealhulgas valgustite müümine on aja jooksul järjest koondunud enam internetilehekülgedele, ei soovinud Hektor Light selle võimaluse eelisarendamise teed minna, arvates paremaks ülal pidada kalleid müügipindu suurtes kaubakeskustes.

Tänaseks on firma pidanud kinni panema nii keskustes asuvad poed kui ka esinduskaupluse. Kulud, mis veebis valgusteid ja muud vahendavatel firmadel samahästi kui puuduvad, osutusid eeldatavasti ebamõistlikult suureks.

Buum tegi julgeks. 2007. aastal läks veel vägagi hästi. Nagu paljudel. Firma käive oli eurodesse arvestatuna tubli 880 000. Ülle ja Ürjo Jõks, kes on üldiselt nii enne kui hiljem madalat profiili hoidnud, vahendasid ajakirjanduses oma ettevõtjakogemusi, lubades laiemal avalikkusel oma saavutustele kaasa elada.

Tundub, et nimelt 2007. aasta head tulemused ajendasid avama uusi kauplusi ja eeldama, et head ajad jäävad pikemalt püsima. Kuid 2008 sisse löönud majanduskriis tegi kärmelt omad korrektiivid ning eelmise aasta kõvast käibest järele vaid umbkaudu 30 000. Aasta hiljem oli juba kopsakas kahjum majas, ligikaudu 75 000 eurot. Sealt veel aastake edasi õnnestus käivet küll pisut kasvatada, kuid sellest ei piisanud ellujäämiseks. Juulis esitatud pankratiavalduse kohaselt on ettevõttel võlgu 665 000 euro ulatuses.

Hektor Light on majandusaasta aruandes märkinud, et pole hinnaralliga kaasa läinud, soovides truuks jääda firma põhiväärtustele. 70protsendiste allahindlustega kundede ligimeelitamine pole olnud sellele ettevõttele omane stiil.

Pole võimatu, et järjest kahaneva ostujõu tingimustes oleks mõningane paindlikkus hinnakujunduses ettevõtte seisukohalt mõistlik olnud. Nii suurema kui ka väiksema kliendi lojaalsust kujundab hinna ja kvaliteedi suhe siiski olulisel määral. Eesti tarbija ajastab oste sageli allahindluste järgi ning on õppinud ka poes sobivamat hinda küsima, eriti kui korraga tuleb välja käia suurem summa. Ja kui internetist saab odavamalt ja mugavamalt, st kodust välja minemata, siis on paratamatu, et müügipindadesse investeeritud ja müüjatele palkadeks makstud summad ei kipu ennast ära tasuma.

Negatviine kogemus kui õppetund. Siiski ei kao ilmselt kunagi päriselt ära need inimesed, kes uut lampi, lauda või diivanit arvutiekraani vahenduseta näha ja katsuda tahavad. Nende tarvis jäävad „päris“ poed ikka alles, lihtsalt kauplejatel tuleb leida mõistlik tasakaal poepidamise ja netimüügi vahel. Paindlikkus on ellujäämise võtmesõna ka nüüd, mil suurem pankrottide laine on üldiselt juba seljataha jäänud.

Jõkside pikaajaline ettevõtjakogemus aitab neil loodetavasti tuhast tõusta ning püsti panna midagi täiesti uut. Ebaõnnestumisest on aga alati midagi väärtuslikku õppida nii asjaosalistel endil kui ka kõrvaltvaatajail

Autor: Äripäev .