Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida toob 2017. aasta kaupmeestele?
2017. aastat iseloomustavaks sõnaks nii maailmapoliitikas kui Eesti kaubanduses võiks olla pinev ootus. Nii rahvusvaheliselt kui siseriiklikult on 2018. aastal oodata suuri muudatusi ning 2017 saab olema ettevalmistav vaheaasta, mis kodumaisele kaupmehele siiski pigem häid võimalusi kaasa toob, kirjutab Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil.
Kaubanduskeskkond ja mõjurid
Avatud majandusega väikeriigina on Eestile alati oluline meie ümber toimuv. 2017. aastal tõotab meie ümber toimuda päris palju. Poliitiliste maalihete järellaines sirutab Euroopas tiibu poliitiline prognoosimatus ja USA-s seab end sisse protektsionistlikult meelestatud valitsus. Sanktsioonid Venemaa vastu on endiselt laual ning Hiinat kahtlustatakse majanduskasvu numbrite ”ilustamises”. Suures plaanis on kõik need arengud kaubandusele ohustavad, kuid ei pruugi sellel aastal veel Eestit oluliselt mõjutada.
Kodule lähemal kasvab sellel aastal veidi impordinõudlus Eesti peamiste kaubanduspartnerite seas, mis loob võimalusi meie eksportivale tööstusele ja piiriülesele kaubandusele. Soome majandusolukord paraneb hetkel nähtavalt, mis on omakorda hea uudis Tallinna jaekaubandusele. Ehk on sellel aastal Eestisse oodata suuremat hulka soome turiste? Soomlaste keskmised kulutused Eesti-reisile ulatuvad teatavasti üle 350€/inimene ning jagunevad suuresti majutuse, teenuste ja ostlemise vahel.
Ka siseriiklikult ootavad kaubandussektorit ees mitmed väljakutsed. Riiklik tervisepoliitika on võtnud sihiks aktsiisikaupade kiire ja kõrge maksustamise, mis tõi 2016. aastal Eestisse piirikaubanduse fenomeni. Teiste Euroopa riikide kogemused näitavad, et piirikaubandus ei jää ühe tooteartikli keskseks, vaid nutikad ettevõtjad asuvad tarbijate liikumise järgi pakkuma ka teisi neid huvitavaid kaupu. Kui suuri kütusekoguseid tangivad Lätis kütuseaktsiisi vahede tõttu eelkõige veoteenuse ettevõtted, siis alkoholi järele Lätti sõitnud eraisikutest 60% ostis sealt 2016. aastal ka kaasnevaid kaupu. Täiendavad aktsiisitõusud ning mitmete uute alkoholipoodide rajamine piirile vaid süvendab piirikaubandust, mis on Eesti toidupoodidele oluline müügitulu kadu.
Lisaks on täna õhus võimalikud nõuded toidupoodidele alkoholiosakondade eraldamiseks vaheseintega, mille koguinvesteeringud ületavad 20 miljonit eurot ning muud piirangud aktsiisikaupade müügil, mille ühismõju kumuleerub ja toidukaupmeest oluliselt koormab.
Trendid Eesti kaubanduses
Konkurentsiolukord on Eesti kaubanduses endiselt tihe ning 2017. aastalgi püüeldakse suurema efektiivsuse poole. Jaeketid avavad uusi kauplusi, värskendavad olemasolevaid ja laiendavad müügipindu- see kõik eeldab olulisi investeeringuid. Selle kõrval suletakse neid poode, mida kasumlikult majandada ei suudeta ning juurutatakse uusi protsessijuhtimise põhimõtteid- kõik suurema efektiivsuse nimel.
Kiired arengud toimuvad e-kaubanduses, mis osakaalult moodustab kaubandusest veel väikese osa, aga näitab suurimat kasvu. 2016. aastaks tegutsevad enamike Eesti suurte jaekettide kõrval nende e-poed ning uus aasta toob endaga kaasa e-poodide täiendavaid arendusi, teenindusalade laienemist Harjumaast kaugemale ja teenuste arenemist. Siin saavad omalt poolt arenguvõimalusi pakkuda logistikaettevõtted. Samuti jätkub kaubandusvaldkonnas huvi big-data analüütiliste lahenduste ning uute tehnoloogiliste võimaluste kasutuselevõtu suhtes, mis võimaldaksid veelgi suurendada efektiivsust ning teha klientidele sobivamaid pakkumisi.
Euroopa Liidu tasandil tegelevad seadusandjad piiriülese e-kaubanduse lihtsustamisega, eriti maksustamise küsimustes. See pakub Eestile mitmeid uusi võimalusi suunata meie paindliku väikeriigi kaudu ka kolmandate riikide tooteid ja teenuseid EL turule. Esimesi uuendusi on oodata 2018. aastal.
Majanduskasvu võti ei peitu 2017. aastal mitte suurenevas sisenõudluses, mis on senist kasvu vedanud, vaid eesti ettevõtete ekspordivõimekuses välisturgudel. Seni ettevõtetele häid võimalusi pakkunud sisenõudluse kasvutempo, mis 2016 aastal oli ligi 7%, langeb 2017. aastal ligi poole võrra. Seetõttu tõotab 2017 veidi väiksemat jaemüügi ja eratarbimise kasvu, kui eelnenud kaks aastat. Seda mõjutavad inflatsiooni taastumine (Eesti Pank prognoosib 2017. aastaks inflatsiooni 2,8%) ning aeglustuv palgakasv (2017 prognoos palgakasvuks on +5%). Samas on eesti majapidamistel kogunenud olulised säästud, mis võimaldavad järske muutusi tarbimises vältida.
Majandus tervikuna muutub üha inimressursikesksemaks, mida peegeldavad nii palgatõusud kui lisandväärtuse kasv tööjõupõhistel tegevusaladel. Olulist leevendust palgatõusu survele 2017. aastal ei paista, kuigi palkade kasvutempo aeglustub. Madalama palgatasemega töökohtadel on tööjõust püsivalt oluline puudus, ning see on kaubandussektoris aasta suurimaid väljakutseid. Ühelt poolt survestab see tööandjaid just madalapalgalistel töötajatel töötasu tõstma ning teisalt võtab 2018. aastal tulev tulumaksuvaba miinimumi tõus siin osa survet tööandjalt enda peale riigikassa. Palgatõusu kõrval on fookus paindlikkusel, koostööl kutsekoolidega ning laial värbamisstrateegial erinevatest rahvastikurühmadest, sest iga inimkätt on tarvis.
Hetkel kuum
Eesti elanike ostujõud on kasvanud väga kiiresti ning tõusu on oodata ka 2017. ja 2018. aastatel. 2018. aasta toob tulumaksuvaba miinimumi tõusuga inimestele lisaraha, millest kaubandussektor läbi sisetarbimise kasvu kindlasti kasu lõikab. Majapidamiste tarbimise kasvu veab seni ka palgatõus. Juba mitmendat aastat järjest edestab majapidamiste tarbimise kasv majanduskasvu- Eratarbimine kasvas 2016. aastal u. 3%, samal ajal kui majandus üldiselt u 1%.
Eneseregulatsioonid
2017. aastal jätkub Eestis erinevate sektorite vaheline ja sektorite sisene tegevus juurutamaks eneseregulatsioone alternatiivina seadustega ülereguleerimisele. Teemad ulatuvad tarneahela headest tavadest lastele toodete turustamise ja kilekottide müügini. Kaupmeeste Liitu rõõmustas uue aasta alguses Eesti Keskkonnaühenduste Koja tunnustus, kes pärjas meid "Aasta Keskkonnateo" tiitliga, mida jagasime kahe teise tubli organisatsiooniga. Aasta Keskkonnateo vääriliseks peeti meie liikmete enda algatatud sammu õhukeste kilekottide tarbimise vähendamiseks, kaotades poodide kassadest tasuta kilekotid. Loodame, et Eesti areng küpse ja vastutustundlike kodanike, ametiasutuste ja ettevõtetega riigi suunas jätkub ning anname edaspidigi oma panuse sellesse, et õiged asjad saaksid tehtud ka seaduse sunnita.
2017. aasta tõotab üldpildis tulla kaubandusele pigem soodne ning võimalusterohke- kuigi väljakutsetest puudust ei tule. Sisetarbimine peaks aeglustuma, kuid kasvama siiski umbes 4%, konkurents püsib endiselt tihe ja võtmesõnaks on tehnoloogilised arengud ja jätkuv töö efektiivistamine.
Autor: Nele Peil, Kaupmeeste Liidu tegevjuht
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
