Uus transpordipakendite süsteem tõi võimsa ressursi kokkuhoiu

Aastaid tagasi oli transpordipakendite valdkonnas selline segadus, et see võis koguni lõpptarbijale ohtlikuks osutuda. Nüüd, eriti Baltikumis, on olukord aga hoopis teine, kirjutab Bepco OÜ juhatuse liige Margus Ärm.

Ringmajandus ei ole enam kellelegi võõras termin. Samuti ei ole võõras termin – jagamismajandus. Viimase näol on tegemist rahvusvaheliselt ülikiiresti areneva majandusharuga, mis on muutmas tradistioonilise majanduskeskonna toimimist ja tähendust. Liikumisvahendi jagamine (Uber, Bolt (Taxify)), elamispinna jagamine (Airbnb), ühisrahastus ja teised platformid on aidanud inimestel müüa oma kasutult seisvat või ülejäävat vaba ressurssi. See on justkui tagurpidi lahendus traditsioonilisele teenusmajandusele, kus ettevõtja müüb teenust endale soetatud varaga – taksofirmad, hotellid, restoranid, tööriistarent, pangad jne.

Tarneahelad on muutumas

Sama jõuliselt on muutumas ka tarneahelad. Kümme aastat tagasi omasid kõik toidutööstused oma transpordipakendit ehk kaste või kasutasid ühe korra veopakendeid. Oma plastpakendite soetamine on väga kallis. Lisaks tavapärasele kogusele tuleb soetada ka sessoonsuse varu, millega ära tarnida tooted jaanipäeval ja jõuludel. Ülejäänud ajal see varu seisis. Ja see varu võib olla lausa kuni 50% tavapärasest vajadusest. Toimus suur ressursi raiskamine. Lisaks tuleb investeerida pesuseadmetesse ja tegeleda pakendi jälgimisega.

Pakend on tüütu teema, mille muutmine toob kaasa palju lisamuutusi tootmiprotsessides ja logistikas. Ja kui pakendit pole, siis jääb müük saamata ja see on palju suurem probleem. Nii, et kõige kindlam oli omada ja piisava varuga.

Suured probleemid logistikas

Mõned kümnendid tagasi hakkas kaubandus ketistuma. See tõi kaasa uued vajadused. Mitmesaja erineva tarnija veopakendite kokkupanek jaotuskeskuses oli väga keeruline ja tõi kaasa suure ebaefektiivsuse logistikas. Arvutused näitasid, et kastide standardiseerimine aitab tarneahelas logistika kulusid kokku hoida kuni 30%.

Lisaks oli suur probleem kastide kadu ehk ebaaus kasutus. Väga oluline teema oli ka kastide puhtus. Ka Eestis on olnud halbu näiteid toiduainete saastumisest. Kõige lihtsamalt levivad veopakenditega hallitus ja pärmiseen ning bakterid nagu listeeria, kolibakter ja salmonelloos. Ristsaastumine tarneahelas on vägagi aktuaalne kui veopakendit peale igat tarnet korralikult ei puhastata.

Täna on kahjuks see reaalsus, et kastide puhtusega on väga suured probleemid ja see on tarbijatele suur risk. Mustus ja mitmekordsed kleebise jäägid toidukaubaga kastidel näitavad, et osa tootjaid kaste ei puhasta.

Margus Ärm, Bepco OÜ juhatuse liige

Pakend on tüütu teema, mille muutmine toob kaasa palju lisamuutusi tootmiprotsessides ja logistikas. Ja kui pakendit pole, siis jääb müük saamata ja see on palju suurem probleem.

Milline oli lahendus?

Suurte kettide tarneahela juhid said aru, et efektiivsuse tõstmiseks on vaja lahendada veopakendite küsimus. Tekkis vajadus uue teenuse järele. Oli vaja tekitada üks kokkulepitud kasti standard, mida kõik kaubanduspartnerid kasutavad, jälgimise süsteem, piisav tagatud varu igal ajahetkel ja kontrollitud puhtus. Lisaks oli teada, et erinevates tootekategooriates on erinev sessoonsus. See tähendas, et kastide kasutust oli võimalik erinevate tootjate vahel jagada. Seda aga on väga keeruline teostada kui tootjad jäävad kaste omama ja haldama. Peab tekkima eraldi organisatsioon, mis ainult sellega tegeleb ja suudab kogu turgu jälgida.

Üheksakümnendatel pandi alus Euroopas esimestele kastide jagamismajandusettevõtetele nagu Euro Pool System, IFCO ja Container Centralen. Teenuse nimi on siiani erinevates keeltes otseselt tõlkimatu, inglise keeles on terminiks pooling. Tänaseks on aru saadud, et see oli ainuõige tee. Pakendi standardiseerimine on küll ühekordselt vaevarikas ja paljudele kulukas aga pikas perspektiivis ülioluline samm.

Koheselt vähendati ühekorra veopakenditest tekkivat prügi hulka, mis on võrdne 50 protsendi mahuosaga kogu turul tekkivast toiduainete pakendiprügist. Oluliselt vähenes veopakendite kadu ja ebaaus kasutus, loodi eeldused ladude automatiseerimiseks ja tõsteti efektiivsust logistikas.

Baltikumis unikaalne olukord

Eestis ja Baltikumis pakub kastide renditeenust Container Centralen ja poolingu teenust Bepco. Kui Euroopas on endiselt veel kasutusel mitmeid erinevaid kastisüsteeme, siis Baltikumis on loodud unikaalne olukord. Kolmes tihedate kaubandussidemetega riigis on tootjad ja kõik suured jaekaupmehed suutnud kokku leppida ühtses kastide standardis. Seda ei ole küll suudetud täies mahus rakendada, aga loodetavasti sinna jõutakse. See võimaldaks kõikidel tarneahela liikmetel oma seadmed, protsessid ja logistika täies mahus standardiseerida. See loob suurepärase aluse automatiserimiseks ja tehisintellekti rakenduste lihtsamaks väljatöötamiseks.

Korduvkasutatavate transpordipakendite puhastamine ja ladustamine.  Foto: Bepco

Süsteem töötab suurepäraselt

Bepco on investeerinud ja loonud seitsme aastaga organisatsiooni, mis toodab, rendib, peseb ja jälgib kastide liikumist üle kõigi kolme Balti riigi.

Kaste kasutavad nii piima-, liha-, juurviljatootjad kui ka jaekettide oma köögid. See loob suurepärase sünergia erinevate hooaegade vahel ja kastide jõude seismise aeg on minimaalne. Samuti suudetakse tarnida piisavas koguses kaste ka kõige suurematele toojatele, et teenindada ära hooajalised suured kõikumised. Seejuures ei pea tootja muretsema kastide tagastuse pärast ka ekspordi turgudelt Lätist ja Leedust, seda teeb Bepco.

Bepco logistika ja liikumiste kontroll on viidud paberivabaks. Kõikides ahela kriitilistes punktides toimub liikumiste sisestamine ja allkirjaga kinnitamine digitaalselt nutiseadmesse. Lisaks on klientidele (sh. poed, restoranid jm. puntkid) taara jälgimiseks arendatud tasuta tarkvaraplatform, mida saavad tasuta kasutada kõik soovijad. See tähendab, et on pidev online-ülevaade kastide saldodest ja liikumistest.

Tohutu energia kokkuhoid

Lisaks pakendiprügi olulisele vähendamisele turul annab pooling teenuse tsentraalne pesula ka olulise ressursisäästu nii energia kui ka vee kasutuses. Suuretel jaekettidel on umbes 400 tranijat. Kõik, kes on kasutanud korduvkasutatavat plastiktaarat peaksid omama korralikku pesulat. See tähendab 400 väiksemat pesulat üle Eesti, mis suure tõenäosusega ei ole tehnoloogia viimane sõna ega ole ka täies mahus koormatud. Resurss seisab jõude.

Kas teistsugune mudel on võimalik?

Paljud tootjad on tahtnud ka kokkulepitud standardkasti omada. Variant, et tekiks Airbnb või Taxify sarnane jagamismajanduse platvorm, kus tootjad omaksid veopakendeid ja siis nende vaba resurssi ise läbi mingisuguse platvormi välja rendiksid võiks muidugi huvitav idee olla.

Sellisel juhul jäävad siiski lahendamata paljud küsimused - ringluse jälgimine, puhtuse stabiilsuse kontroll, erinevad vajadused ja võimalikud mahud, mis saadaval. Ehk kas igal ajahetkel vaba resurss ja selle asukoht klapib nõudlusega. Saldode jälgimine ja teenuse kui terviku pidev arendamine. Erineval ajal soetatud toojate kastid lähevad turul nii kui nii segamini. Sealt tekib küsimus, kelle kanda jääb kastide uuendamine?

Seda ei ole siiani suudetud ära lahendada muud moodi kui kasutades ühte konkreetset organisatsiooni, kes kõikide nende oluliste aspektide eest vastutab. See on seni tõestanud, et nii tagatakse kogu veopakendi ringluse efektiivsus, kvaliteet ja teenuse areng.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700