Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse
esimehe Roomet Sõrmuse hinnangul võiksid tulud tarneahelas - põllumehe,
tööstuse ja kaubanduse vahel paremini jaguneda, kuna hetkel on kaupmehe osa
selles liiga suur.
"Me saame aru, et erinevatel toodetel on erinev hinnakujundus. Aga kui me võtame näiteks juustu, mis maksab poes 100 krooni kilo, siis põllumehele läks piimahinnana 30 krooni iga kilo kohta, tööstusele läks 22 krooni ning kaupmeestele tööstusest kuni väljamüügihinnani 32 krooni," rääkis Sõrmus "Terevisioonis". Ta soovis, et hinnakujundus oleks läbipaistvam, nagu see Euroopa Liidus on.
Eesti kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai hinnangul aga ei paista tööstuses ja jaemüügis tehtavad kulutused nii otseselt välja kui tootmises. "Tööstuses pole näiteks energiakulud sugugi vähenenud, vaid pigem suurenenud," lisas ta. Samuti nimetas ta karme hügieenitingimusi, mis nõuab samuti kulutusi.
Seotud lood
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.