Tarbijate toidualane infovajadus on endiselt suur vaatamata sellele, et pakendid on muutunud varasemaga tunduvalt infoküllasemaks, selgus Põllumajandusministeeriumi uuringus Eesti elanike ostueelistused 2013.
Toote esmakordsel ostmisel vaatab pakendil olevat infot suurem osa tarbijatest. Vastanutest 11% leidis, et pakenditel võiks olla rohkem informatsiooni toote koostise kohta. „Meediat jälgides ning perearste kuulates tuleb aga välja, et paljudel tarbijatel tegelikult puudub oskus pakendit lugeda ning enda tervise jaoks adekvaatseid järeldusi teha,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp uuringutulemusi kommenteerides. Tema sõnul on ühelt poolt pakenditel infoküllus, sh toitumisalane teave, erinevad üldtunnustamata märgised ning teisalt meedias levivad müüdid ja väärtarusaamad tekitavad olukorra, kus tarbija ei suuda tegelikult terviseteadlikke valikuid teha. "Arvatakse, et laktoosivaba on tervisele igal juhul hea ning kõik E-ained tervisele kahjulikud. Puudub oskus normaalselt toituda ja oskus pakendil olevast infost õigeid järeldusi teha. Selles osas on riigil ning selle valdkonnaga seotud organisatsioonidel veel suur töö ära teha,“ ütles Potisepp.
Potisepp lisas, et samas rakenduvad tootjatele järjest suuremad nõuded pakendil info väljatoomise kohta. Näiteks GDA toitumisalane teave, erinevad märgised jne. Peatselt rakendub ka nõue pakendil oleva kirjafondi suuruse kohta. „Samas ei ole tootjal kuidagi võimalik väiksele kohukesepakile kogu infot ära mahutada. Pakendid peavad tarbija huvides olema lihtsad ja kergesti ning kiiresti loetavad.“
Asjaolu, et 10% vastanutest peab oluliseks tootja pakendil väljatoomist puudutab eelkõige jaekettide omamärgitooteid ehk nn private lable tooteid, kus on enamasti märgitud toote turustaja, lisas Potisepp.
Seotud lood
Omamärgitooted ehk private label moodustavad tarbijate ostukorvis hinnanguliselt 10% osakaalu, selgus Põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.
Tänavu detsembris toidutööstustele kehtima hakkavad uued reeglid toiduainete pakendite märgistamiseks saavad olla ainult osa sellest, et tarbijate pakendilugemisoskus võiks tõusta.
Toidukaupu ostab igapäevaselt 23% Eesti peredest. Enamasti ostetakse toitu 2-3 korda nädalas ning see tarbijasegment on tasapisi kasvamas, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.
Prisma on arvukate eestimaalaste seas tuntud kui kauplustekett, kust saab ühe külastuse käigus soovi korral lisaks õhtusöögile ka näiteks jalgratta, kohvimasina ja kvaliteetkirjandust öökapile. Kuid rahvusvahelise kaubandusettevõtte enam kui 700 töötajaga Eesti meeskond teeb igapäevaselt pingutusi ka selleks, et lisaks poekülastajatele saaks kergemalt hingata ka planeet Maa.